Algatus „Üks meist“

Algatus „Üks meist“, mis registreeriti 11. mail 2012, oli üks esimesi Euroopa kodanikualgatusi, mille raames koguti edukalt üle ühe miljoni toetusavalduse. 

See algatus kutsus üles õigusnormide abil kaitsma iga inimese väärikust, õigust elule ja füüsilist puutumatust alates eostamise hetkest. Selle keskne eesmärk oli lõpetada inimembrüotega seotud tegevuse ELi-poolne rahastamine, eelkõige teadusuuringute, rahvatervise ja arengukoostöö valdkonnas.

Pärast allkirjade kogumise kampaania lõppu esitati algatus 28. veebruaril 2014 ametlikult Euroopa Komisjonile koos tõenditega 1 721 626 toetusavalduse kehtivuse kohta. Euroopa kodanikualgatuse protsessi raames kohtusid korraldajad 9. aprillil 2014 Euroopa Komisjoni esindajatega ja tutvustasid oma algatust Euroopa Parlamendis järgmisel päeval toimunud avalikul kuulamisel. 

Euroopa Komisjon võttis oma ametliku vastuse vastu 28. mail 2014 teatise vormis (vt pressiteade). Oma hinnangus märkis komisjon, et inimväärikuse austamine, õigus elule ja isikupuutumatus on juba sätestatud ELi esmastes õigusaktides. Samuti tuletas ta meelde, et kõik ELi kulutused peavad olema kooskõlas ELi finantsmääruse kohaste ELi esmaste õigusaktidega. Selle alusel järeldas komisjon, et finantsmääruse muutmise ettepanekuid ei ole vaja teha.

Algatus „Üks meist“ on samuti näide sellest, kuidas korraldajad kasutavad täielikult ära Euroopa kodanikualgatuse raamistikku, esitades õigusakti eelnõu, milles tehti kolm seadusandlikku muudatusettepanekut. Lisaks sellele kasvas kampaaniast välja pikaajalisem korraldustöö, sest 2013. aasta septembris loodi „One of Us Federation“ – juriidilise isiku staatusega organisatsioon, mille eesmärk on toetada ja jätkata algatuse tööd.

Tugev riiklike komiteede võrgustik

Kampaania aluseks oli võrgustik, kuhu kuulusid kogu Euroopa riiklikud komiteed, millest igaüks vastutas teavitus- ja mobiliseerimispüüdluste kohandamise eest vastavalt oma riiklikule kontekstile. See detsentraliseeritud struktuur võimaldas korraldajatel kombineerida ühist Euroopa sõnumit kohalikele oludele kohandatud kampaaniatega.

Jõupingutuste koondamine sinna, kus toetus oli kõige suurem

Korraldajad keskendusid märkimisväärsetele jõupingutustele riikides, kus elupooldajate liikumine on tugev – sealhulgas Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Poolas ja Hispaanias. Olemasolev organisatsiooniline suutlikkus, aktiivsed kodanikuühiskonna võrgustikud ja üldsuse teadlikkus sellest küsimusest aitasid koguda palju allkirju ja võimaldasid algatusel ületada miinimumkünnised 18 liikmesriigis.

Kõrgetasemeline toetus ja laialdane mobiliseerimine

Mõjukate usu- ja kodanikuühiskonna osalejate (sealhulgas Vatikani) toetus aitas parandada algatuse nähtavust ja mobiliseerida toetajaid kogu Euroopas. Riiklikud saadikud ja partnerorganisatsioonid võimendasid kampaania sõnumit veelgi ja julgustasid kodanikke selles osalema.

Selged eesmärgid ja distsiplineeritud kampaania juhtimine

Korraldajad seadsid rea järjest ambitsioonikamaid eesmärke, alates riiklike künniste saavutamisest seitsmes riigis kuni tublisti üle miljoni allkirja kogumiseni. Selline struktureeritud lähenemisviis aitas säilitada hoogu kogu kampaania vältel ja pakkus puhvrit allkirjade arvu võimaliku vähenemise vastu kontrolliprotsessi käigus.

Ettevalmistus

Kampaaniale „Üks meist“ pandi alus koostöös vabaühendustega riikidest, kus on väljakujunenud elupooldajate liikumised, sealhulgas Prantsusmaalt, Saksamaalt, Poolast, Hispaaniast ja Itaaliast. Need organisatsioonid pöördusid sarnaselt meelestatud rühmade poole kogu Euroopas ja julgustasid neid looma riiklikke komiteesid, mis suudaksid kampaaniat riiklikul tasandil juhtida.

Selleks et toetada koordineerimist kogu ELis, aitasid partnerorganisatsioonid rahastada Brüsselis asuvat keskset kampaaniastruktuuri, mis hõlmas selliseid tegevusi nagu kohtumised, reisimine ja kampaania üldine juhtimine. Samal ajal vastutas iga riiklik komitee oma tegevuse ja teavitustöö jaoks vajalike vahendite hankimise eest.

Raha kogumine ja ressursid

Algatus „Üks meist“ sai rahalist toetust kolmelt sponsorilt kogusummas 159 219 eurot.

Märkus. Lisateavet algatuse „Üks meist“ toetuse ja rahastuse kohta saab selle algatuse lehelt Euroopa kodanikualgatuse registris. Teatada tuleb ainult toetustest, mis ületavad 500 eurot sponsori kohta.

Kampaaniastrateegia 

Kampaania algas kohe pärast algatuse registreerimist.

Korraldajad pühendasid esimesed viis kuud peamiselt kõigis ELi liikmesriikides toimimiseks vajalike struktuuride loomisele. Nagu nad hiljem selgitasid, oli see periood suures osas pühendatud kampaania toetamiseks vajaliku organisatsioonilise raamistiku loomisele. Alles siis, kui see võrgustik oli loodud, mindi algatuse puhul üle täiemahulisele allkirjade kogumisele. Selle tulemusena koguti suurem osa allkirju pikendatud 18-kuulise kogumisperioodi viimase kuue kuu jooksul.

Selleks et suurendada teadlikkust ja teavitada kodanikke algatusest, järgisid korraldajad ulatuslikku kommunikatsioonistrateegiat, mis ühendas traditsioonilisi ja digitaalseid kanaleid. Nad lõid spetsiaalse veebisaidi, suhtlesid ajakirjandusega intervjuude ja meediakajastuse kaudu, ning jätkasid aktiivset osalemist sotsiaalmeedia platvormidel, nagu Facebook ja Twitter. Selline mitmekanaliline lähenemisviis aitas laiendada kampaania ulatust üle riigipiiride ja ühendada toetajaid kogu Euroopas.

Kampaania üldiseks suunaks oli ühine Euroopa strateegia, mis võimaldas igal riiklikul komiteel kohandada oma tegevust kohalikele oludele. Riiklikke komiteesid julgustati tegema kindlaks suursaadikud, kes võiksid aidata algatust edendada, suurendada selle nähtavust ja motiveerida kodanikke toetusavaldusi allkirjastama.

Korraldajad keskendusid oma kampaanias mitmele üha ambitsioonikamale vahe-eesmärgile:

1. ületada allkirjade miinimumkünnised seitsmes liikmesriigis;
2. koguda 1 miljon allkirja;
3. koguda 1,2 miljonit allkirja, et võtta arvesse võimalikke kontrolli käigus kehtetuks tunnistatavaid allkirju;
4. koguda 1,5 miljonit allkirja, et tugevdada algatuse poliitilist sõnumit;
5. koguda võimalikult palju allkirju võimalikult paljudest riikidest.

Selline järkjärguline lähenemisviis aitas hoogu säilitada ja seadis selged eesmärgid kogu kogumisperioodiks.

Algatusele „Üks meist“ kogutud toetusavalduste arv liikmesriikide kaupa

Algatus esitati ametlikult 28. veebruaril 2014 koos tõenditega 1 721 626 toetusavalduse kehtivuse kohta. Kokku ületati algatuse „Üks meist“ puhul nõutavad riiklikud künnised 18 liikmesriigis, mida on märkimisväärselt rohkem kui Euroopa kodanikualgatuse määruses sätestatud miinimumnõudes.

Kogu tabel koos algatusele kogutud toetusavaldustega on kättesaadav spetsiaalsel komisjoni veebilehel.

Üks olulisemaid probleeme, millega korraldajad silmitsi seisid, oli veebipõhise toetusavalduste kogumise süsteemi loomise tehniline keerukus. Nende probleemide lahendamiseks Euroopa kodanikualgatuse vahendi esimestel aastatel pakkus Euroopa Komisjon korraldajate veebipõhistele toetusavalduste kogumise süsteemidele majutusteenuseid, mis ületas tema määrusest tulenevaid kohustusi, ning tehnilist abi ja koolitust.

Komisjon kehtestas ka enne 31. oktoobrit 2012 registreeritud algatuste jaoks erakorralised meetmed, mis võimaldasid arvestada kuni 1. novembrini 2013 kogutud toetusavaldusi, pikendades kogumisperioodi üle tavapärase 12 kuu.

Kui toetusavalduste kogumisperiood 1. novembril 2013 lõppes, olid vabatahtlikud kogunud paberil ligikaudu 65% kõigist toetusavaldustest, samas kui ülejäänud 35% koguti veebis. Tulemus näitas, kui oluline on selle teema puhul rohujuuretasandi jõuline kohapealne mobiliseerimine.

Ametlik esitamine ja kohtumised komisjoni esindajatega

Teaduse ja innovatsiooni volinik Máire Geoghegan-Quinn kohtus kodanikualgatuse „Üks meist“ korraldajatega 9. aprillil 2014, enne nende avalikku kuulamist Euroopa Parlamendis (vt pressiteade). Delegatsiooni juhtis Euroopa Õiguse ja Õigluse Keskuse (ECLJ) peadirektor ja kodanikualgatuse „Üks meist“ Euroopa komitee esimees Grégor Puppinck. 

Avalik kuulamine Euroopa Parlamendis

Korraldajad esitlesid oma algatust avalikul kuulamisel, mis toimus Euroopa Parlamendis 10. aprillil 2014.

Korraldajad avalikul kuulamisel Euroopa Parlamendis. Allikas: Facebooki rühm „ONE OF US“

Euroopa Komisjoni ametlik vastus

Euroopa Komisjon võttis 28. mail 2014 vastu oma ametliku vastuse algatusele teatise vormis(vt pressiteade). Pärast korraldajate ettepaneku hindamist jõudis komisjon järeldusele, et ta ei esita seadusandlikku ettepanekut. Komisjon märkis, et asjaomast rahastamisraamistikku oli hiljuti arutatud ja selles olid kokku leppinud nii liikmesriigid kui ka Euroopa Parlament, ning seetõttu ei pidanud ta vajalikuks teha täiendavaid seadusandlikke muudatusi.

Seadusandlik mõju ja järelmeetmed

Kuigi komisjon otsustas uue õigusakti ettepanekut mitte esitada, olid korraldajad jätkuvalt pühendunud kampaaniaga saavutatud hoo säilitamisele. Kogu protsessi vältel teavitasid nad toetajaid peamiselt e-posti teel, jagades üksikasjalikke aruandeid allkirjade kogumise edenemise kohta kogu Euroopas. Ühes riigis saavutatud edu tõsteti esile, et julgustada ja motiveerida aktiviste teistes riikides. Kuna üha rohkemates riikides ületati riiklikud künnised, kasutati neid saavutusi selleks, et mobiliseerida ülejäänud riiklikke kampaaniaid ja säilitada aktiivne osalemine kogu võrgustikus.

Korraldajate jaoks ei olnud Euroopa kodanikualgatus kunagi kavandatud ühekordse jõupingutusena. Selle asemel sai sellest ühiste eesmärkidega organisatsioonide ja toetajate pikaajalise koostöö alus. Tuginedes kampaania käigus loodud suhetele ja võrgustikele, asutasid nad organisatsiooni „One of Us Federation“, mis jätkas oma tegevust nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil.

Liikumise „Üks meist“ demonstratsioon Brüsselis Euroopa Parlamendi ees Matici raporti vastuvõtmise vastu 2021. aasta juunis. Allikas: Facebooki rühm „ONE OF US“

Kogemused näitavad, kuidas Euroopa kodanikualgatus võib avaldada mõju, mis ulatub kaugemale kohesest õigusloomeprotsessist. Lisaks sellele, et kodanikele antakse võimalus tõstatada küsimus ELi tasandil, võib see aidata luua püsivaid võrgustikke, tugevdada piiriülest koostööd ning tuua ühise pikaajalise eesmärgi nimel kokku üksikisikud ja organisatsioonid.

Kampaania üle järele mõeldes tegid korraldajad kindlaks ühe valdkonna, kus nad kasutaksid tulevikus teistsugust lähenemisviisi: organisatsiooniline ettevalmistus. Eelkõige rõhutasid nad seda, kui oluline on, et igas osalevas riigis oleks algusest peale tugevam ja kindlam struktuur. Nende arvates oleks kindlam organisatsiooniline alus andnud rohkem aega allkirjade kogumisele keskendumiseks ja toetanud veelgi tõhusamat pikaajalist planeerimist. Järelmeetmete kohta leiab lisateavet Euroopa kodanikualgatuse veebisaidilt.

Looge enne algatuse käivitamist oma võrgustik

Tugevad riiklikud koordinaatorid ja usaldusväärsed partnerorganisatsioonid annavad teie kampaaniale vajaliku struktuuri ja impulsi poolehoidjate mobiliseerimiseks kogu Euroopas.

Teavitage kõiki ja motiveerige neid

Edusammude korrapärane ajakohastamine aitab säilitada entusiasmi, tugevdada meeskonnatööd ja julgustada riiklikke kampaaniaid teineteise edust õppima.

Mõelge ette, mis saab pärast ühe miljoni allkirja kogumist

Kasutage kampaaniat, et luua püsivad võrgustikud ja partnerlused, mis võivad jätkata teie eesmärgi edendamist ammu pärast kogumisperioodi lõppu.

Keskenduge mõjule, mitte ainult õigusaktidele

Isegi kui seadusandlike muudatuste saavutamine on ebakindel, võib edukas algatus vallandada arutelu, suurendada teadlikkust ja luua jõulise liikumise kogu Euroopas.

Lisateave algatuse „Üks meist“ kohta on kättesaadav korraldajate veebisaidil ja spetsiaalsel komisjoni veebilehel.