Riiklikud kodanikualgatused vs. Euroopa kodanikualgatused: proportsionaalselt on vaja rohkem allkirju lühema aja jooksul

Kuigi paljud Euroopa Liidu liikmesriigid lubavad kodanike osalemist õigusloomeprotsessis kodanikualgatuste kaudu, ei paku ükski Euroopa kodanikualgatuse korraldajatele toetust, mida Euroopa Komisjon Euroopa kodanikualgatuse foorumi kaudu pakub. See on üks peamisi järeldusi, mis saadi 14 liikmesriigi ametiasutuste hiljutisest uuringust, milles käsitleti nende kodanikualgatuse vahendite reguleerimist ja kasutamist. 

Riiklikud kodanikualgatused nõuavad üldiselt suuremat allkirjade osakaalu ja annavad korraldajatele vähem aega nende kogumiseks, võrreldes Euroopa kodanikualgatuste eduka allkirjade kogumise künnise ja ajakavaga. 

Organisatsiooni Democracy International poolt 2023. aasta märtsist juunini korraldatud konsultatsiooni eesmärk oli koguda parimaid tavasid seoses riiklike tegevuskavade koostamise algatuste või sarnaste petitsioonivahenditega, mis hõlmavad allkirjade kogumist riiklikul tasandil. Täpsemalt oli konsultatsiooni eesmärk koguda korraldajatele eeskirju selle kohta, kuidas algatused tuleb luua, korraldajatele pakutavad tugiteenused, algatusega seotud veebipõhine taristu, allkirjade kogumise künnised ja juhul, kui üks võimalus on veebipõhine allkirjade kogumine, kuidas digiallkirju hallatakse ja milline on allakirjutanute miinimumarv riiklike algatuste puhul kõigis liikmesriikides.

Nõuetekohased vastused saadi 18 riigist 13-lt, kellel olid kodanike osalemise vahendid: Austria, Bulgaaria, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani ja Ungari.

Menetlused

Kõik 13 riiki tegutsevad samamoodi, mis puudutab menetlust ja kodanike vahendite spetsifikatsioone.  Sarnaselt Euroopa kodanikualgatusega nõuavad mõned riiklikud ametiasutused korraldajate rühma moodustamist. Euroopa kodanikualgatuse puhul on see nõue seitsmest ELi kodanikust koosnev rühm, kes elavad seitsmes eri liikmesriigis. Uuringus osalenud 13 riigi puhul on nõuded riigiti erinevad. 

Näiteks Poolas peab parlamendil olema 15 inimesest koosnev seadusandlik komisjon. Lätis peab olema kümnest hääleõiguslikust kodanikust koosnev rühm. Soomes on nõudeks vähemalt viiest hääleõiguslikust kodanikust koosnev rühm, kellel on üks esindaja ja üks asendaja. Ungaris algab rahvahääletus 20–30 inimese allkirjade kogumisega.  

Mis puudutab allkirjade kogumist, siis on allkirjade arv ja nende kogumiseks eraldatud aeg analüüsitavates riikides veidi erinev. Euroopa kodanikualgatuse raames peavad korraldajad koguma vähemalt miljon toetusallkirja, saavutades miinimumkünnise vähemalt seitsmes ELi riigis. Euroopa kodanikualgatuse puhul on allkirjakünnis protsentides (üld)elanikkonnast madalam kui võrreldavate vahendite puhul enamikus käesolevas uuringus osalenud riikides. Näiteks on Bulgaaria ainus riik, kellel ei ole algatuse kehtivaks muutmiseks vajalikku allkirjade arvu künnist. Võrreldes Lätiga, kus on vaja 10 % riigi elanikkonnast, kellel on hääleõigus. Iga riigi kohta esitatud arvnäitajad on esitatud allpool esitatud joonisel. 

Allkirjade kogumise aja osas on Euroopa kodanikualgatuse jaoks allkirjade kogumiseks eraldatud aeg märkimisväärselt pikem kui käesolevas aruandes esitatud võrreldavad riiklikud vahendid. Euroopa kodanikualgatuse korraldajatel on 12 kuud (1 aasta), et koguda vähemalt miljon allkirja. Madalmaades ja Portugalis ei ole kindlat tähtaega kehtestatud ning Hispaanias on tähtaeg üheksa kuud. Iga riigi kohta esitatud arvnäitajad on esitatud allpool esitatud joonisel.

Veebipõhised ja veebivälised allkirjade kogumise ja kogumise süsteemid

Algusest peale pakkus Euroopa kodanikualgatus nii veebipõhise allkirjade kogumist (individuaalsete toetusavalduste kogumise süsteemide kaudu ja nüüd ainult veebipõhise toetusavalduste kogumise kesksüsteemi kaudu) kui ka väljaspool veebipõhist (paberil) allkirjade kogumist. Võrdluseks lubavad Leedu, Madalmaad, Taani, Läti, Austria, Hispaania, Sloveenia, Soome ja Portugal nii veebipõhist kui ka veebivälist (paberil) allkirjade kogumist, samas kui Bulgaaria, Poola ja Ungari ei luba ega paku taristut allkirjade veebipõhiseks kogumiseks. Slovakkia pakub seevastu ainult veebipõhist toetusavalduste kogumise süsteemi, millel puudub võimalus koguda paberkandjal allkirju.

Riikidest, kellel on võimalus koguda allkirju veebis, ei paku ametlikku tsentraliseeritud süsteemi ainult Hispaania. Madalmaades, Lätis, Portugalis ja Soomes on lisaks tsentraliseeritud süsteemile lubatud ka alternatiivne individuaalne süsteem, mille peab heaks kiitma iga riik. Oma kogumissüsteemi kasutamiseks Soomes vajavad korraldajad Soome sideameti tõendit.  

Algatuste allkirjastamise nõuded on sisuliselt samad, mis Euroopa kodanikualgatuse puhul. Allakirjutanud peavad olema hääleõiguslikud, nad peavad olema vähemalt 18-aastased (välja arvatud Lätis ja Austrias, kus petitsioonide puhul on vanuse alampiir 16 aastat), nad peavad esitama ka ees- ja perekonnanime, aadressi ja olenevalt riigist isikukoodi. Riikide puhul, kes töötavad ainult paberkandjal allkirjaga, on alati nõutav käsitsi kirjutatud allkiri. Taani, Soome ja Austria puhul on lubatud kasutada riiklikku e-identimist.

Teadlikkust

Kodanike teadlikkus kodanikualgatuste olemasolust on riigiti väga erinev. Bulgaaria, Leedu, Madalmaade ja Portugali asjaomaste ametiasutuste sõnul ei ole vahendid populaarsed ja neid kasutatakse harva. Samamoodi teatas Slovakkia, et vahend on alakasutatud. Ainult viis riiki: Läti, Austria, Sloveenia, Soome ja Taani teatasid mõningasest edust ja suhteliselt suurest kasutusest. Sloveenias on vahendi kasutamine pärast COVID-19 pandeemiat eriti suurenenud. 2022. aastal registreeriti 13 algatust ja 2023. aasta keskpaigaks oli juba registreeritud 12 uut algatust. Alates 2013. aastast, kui rahastamisvahend käivitati, on Lätis esitatud 46 algatust. Taanis on vahendi viie aasta jooksul vastaval veebisaidil avaldatud 1500 ettepanekut. Samuti on viimase 11 aasta jooksul suurenenud teadlikkus Euroopa kodanikualgatusest. Alates 2012. aastast on registreeritud 103 Euroopa kodanikualgatust. Teadlikkus nendest osalusdemokraatia vahenditest on otseselt seotud nende eduga. Kuna rohkem kodanikke on nendest vahenditest teavitatud, käivitab ja allkirjastab rohkem kodanikke algatusi. 

Teadmiste puudumine vastavate riiklike vahendite kohta oli sageli seotud teavitustegevuse puudumisega. Leedu oli selles uuringus ainus riik, kus kodanikualgatuse vahendit riigi meedias tutvustati. Enamikel juhtudel antakse algatustest aru või teavitatakse neist siiski ainult valitsuse veebisaitidel: Madalmaade Esindajatekoda, parlamendi veebisait Taanis ja Ungari riiklik valimisbüroo. Soomes edendab seda vahendit suur hulk valitsuse veebisaite, millest üks on Demokratia.fi on veebisait, mida kasutatakse demokraatiateenuste edastamiseks kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Hispaania puhul küsitletud riiklikud ametiasutused märkisid, et nad ei esitanud ega suurendanud teadlikkust vahendist. Seega võib vahendite alakasutamine nendes riikides olla tingitud vahendiga seotud teabevahetuse puudumisest.

Korraldajate toetamine

Korraldajate toetamise osas ei ole ühtegi liikmesriiki, kes pakuks riiklike kodanikualgatuste korraldajatele toetust, mis oleks võrreldav Euroopa Komisjoni poolt Euroopa kodanikualgatuse foorumi kaudu pakutava toetusega. Madalmaades, Poolas, Soomes ja Lätis on teavet riikliku kodanikualgatuse kohta võimalik leida või taotleda nende vastaval valitsusplatvormil. Samas ei ole üheski uuringus osalenud riigis loodud otsest abikeskust, mis sarnaneks Euroopa kodanikualgatuse foorumile. Bulgaaria on ainus riik, kes teatas, et korraldajatele annavad abi valitsusvälised organisatsioonid või välised osalejad. 

Mis puudutab rahastamist, siis enamik riike ei paku korraldajatele rahastamiskavasid. Algatusi rahastatakse peamiselt välistest allikatest, näiteks annetustest. Mõnel juhul tuleb teatada annetustest. Näiteks Soomes tuleb teatada annetustest, mis ületavad 1500 eurot annetaja kohta. See sarnaneb Euroopa kodanikualgatusega, mille puhul tuleb teatada 500 eurot ületavatest toetus- või rahastamisallikatest. 

Uuringus on vaid kaks riiki, mis erinevad teistest korraldajatele kättesaadavate rahastamiskavade poolest: Hispaania ja Austria. Austria on eriline juhtum, kus korraldajad peavad maksma oma algatuse registreerimise eest toetust (622 eurot registreerimise eest ja 799.50 eurot pärast taotluse heakskiitmist). Kui algatus on edukas (vastab allkirjade kogumise künnisele jne), on kulud kokku viis korda suuremad, mis on ligikaudu 17000 eurot. Samamoodi rahastab Hispaania edukat algatust, st kui algatus jõuab parlamenti, mis võib ulatuda 341000 euroni. Üldiselt on künnis, et saada rahalisi vahendeid liikmesriikidelt, kes seda pakuvad, üsna kõrge.

Loe lähemalt: Ühinenud mitmekesisuses: riikide ametiasutuste seas korraldatud uuring näitab suuri erinevusi kodanikualgatuste populaarsuses, õiguslikus seisundis ja mõjus ELi liikmesriikides