Algatuse „Right2Water“ tutvustus
Algatus „Right2Water“ (täielik pealkiri: „Vesi ja kanalisatsioon on inimõigus! Vesi on avalik hüve, mitte kaup!”) registreeriti 10. mail 2012 ning sellest sai esimene Euroopa kodanikualgatus, mis kogus edukalt rohkem kui üks miljon allkirja.
Algatuses kutsuti Euroopa Komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekut, millega rakendatakse ÜRO tunnustatud inimõigust veele ja kanalisatsioonile, ning tagama, et neid olulisi teenuseid osutatakse kõigile avalike teenustena. Kampaania keskmes oli veendumus, et juurdepääs puhtale joogiveele ja kanalisatsioonile on põhiõigus, mis tuleks tagada igale inimesele.
Algatus esitati ametlikult Euroopa Komisjonile 20. detsembril 2013 koos tõenditega 1 659 543 toetusavalduse kehtivuse kohta. Euroopa kodanikualgatuse protsessi raames kohtusid korraldajad 17. veebruaril 2014 Euroopa Komisjoni esindajatega ja tutvustasid oma algatust Euroopa Parlamendis veel samal päeval toimunud avalikul kuulamisel.
Komisjon esitas oma ametliku vastuse teatise vormis kolme kuu jooksul (nagu on nõutud Euroopa kodanikualgatuse määruses) ehk 19. märtsil 2014 (vt pressiteadet). Oma vastuses kohustus komisjon võtma meetmeid mitmes algatusega seotud valdkonnas, sealhulgas suurendama läbipaistvust ja stimuleerima innovatsiooni. Samuti tegi komisjon ettepaneku vaadata läbi joogiveedirektiiv, kehtestades liikmesriikidele kohustuse parandada joogivee kättesaadavust, eelkõige kõige haavatavamate rühmade jaoks.
Esimese eduka Euroopa kodanikualgatusena tõi „Right2Water“ esile osalusdemokraatia potentsiaali ELi tasandil. See näitas, kuidas kodanikud kogu Euroopast saavad ühistes huvides kokku tulla, mõjutada Euroopa tegevuskava ja aidata kaasa püsiva mõjuga poliitilistele arengutele.
Registreeritud
10.5.2012
Kogumise alguskuupäev
10.5.2012
Kogumise lõppkuupäev
1.11.2013*
* Korraldajate poolt kodanikualgatuse käivitusetapis kogetud probleemide tõttu on määratud uus tähtaeg.
Kehtiv algatus
20.12.2013
Vastatud algatus
19.3.2014
Mis aitas sellel algatusel edukalt allkirju koguda?
Algatuse „Right2Water“ edu tulenes suuresti asjaolust, et see tugines juba väljakujunenud rahvusvahelisele liikumisele. Korraldajad koondasid olemasolevaid ametiühingustruktuure, vabaühendusi, ühiskondlikke liikumisi ja kohalikke võrgustikke kogu Euroopas, võimaldades kampaanial jõuda kiiresti laiade massideni ja tagada toetuse paljudes ELi riikides.
Väga oluline oli tihe koostöö Euroopa korraldajate ja riiklike kampaaniameeskondade vahel. Kuigi kampaanias säilitati ühine Euroopa sõnum, kohandasid riiklikud koordinaatorid loosungeid, suhtlusstiili ja teavitusstrateegiaid kohalikele oludele, muutes algatuse kodanikele paremini mõistetavaks.
Kampaaniale tuli kasuks hoolikas pikaajaline planeerimine. Ettevalmistused, sealhulgas rahaliste vahendite kogumine, liidu loomine ja kampaaniasõnumite väljatöötamine, algasid mõni aasta enne ametlikku käivitamist. See varajane investeering tagas, et korraldajatel olid pärast kogumisperioodi algust olemas vajalikud vahendid, eksperditeadmised ja partnerlused.
Korraldajad kombineerisid edukalt sotsiaalmeedia teavitustegevuse traditsioonilise meediakajastusega, et suurendada teadlikkust ja kaasata toetajaid. Telesaated, ajaleheartiklid ja veebikampaaniad aitasid kõik suurendada üldsuse nähtavust, samal ajal kui kohalikud veebivälised tegevused ja aktivistide võrgustikud aitasid säilitada kohapealset kaasatust kogu Euroopas.
Algatuse aluseks olev strateegia
Ettevalmistus
Kampaania „Right2Water“ sai alguse 2009. aastal, kui Euroopa Avaliku Sektori Töötajate Ametiühingute Liit (EPSU) otsustas kasutada uut Euroopa kodanikualgatuse vahendit. Korraldajatele pakkus Euroopa kodanikualgatus ainulaadset võimalust luua tõeliselt Euroopa mõõtmega kampaania ja edendada piiriülest koostööd.
See pikaajaline visioon osutus algatuse edu jaoks ülioluliseks. Kolm aastat enne algatuse ametlikku registreerimist oli EPSU juba loonud kampaania toetamiseks sihtotstarbelise fondi ja alustanud ulatusliku partnerite koalitsiooni loomist. See liit tõi kokku arenguorganisatsioonid, sotsiaal-ja keskkonnavaldkonna vabaühendused, naisorganisatsioonid, kirikud, avalikud vee-ettevõtted ja omavalitsused, kes kõik ühendasid ühise eesmärgi nimel oma jõud.
Nagu üks korraldaja selgitas, olid kõigil partneritel algatuse toetamiseks erinevad põhjused, kuid neil oli ühine huvi: selle edukus.
Kogu Euroopas toetuse loomiseks tuginesid korraldajad isiklikele kontaktidele, EPSU liikmetele, ühiskondlikele liikumistele, riiklikele võrgustikele ja Euroopa organisatsioonidele, nagu Euroopa Keskkonnabüroo, Women in Europe, Social Platform ning the European Water Movement. See ulatuslik võrgustik aitas suurendada teadlikkust ning mobiliseerida toetajaid eri riikides ja kogukondades.
Teine oluline element oli hoolikas planeerimine. Korraldajad tegid märkimisväärseid jõupingutusi, et töötada aegsasti välja selged kampaaniasõnumid ja valmistada ette strateegia. Ühe riikliku kampaania koordinaator rõhutas, kui oluline on valida hoolikalt kampaania saadikud ning tagada, et nii poliitikaga seotud küsimuste kui ka kampaania tehniliste aspektide haldamiseks on piisavalt aega, vahendeid ja eksperditeadmisi.
Korraldajad kasutasid ettevalmistusetapis ka õigusalaseid eksperditeadmisi. Konsulteeriti pensionile jäänud juristidega, et aidata kaasa algatuse koostamisele ja tagada selle eesmärkide tõhus sõnastamine.
Kas kahtlete oma algatuse õiguslikes nõuetes? Küsige eksperdinõu teenuse „Küsige nõu” vahendusel või vaadake seda veebiseminari Euroopa kodanikualgatuse käivitamise õiguslike nõuete kohta.
Raha kogumine ja ressursid
Algatus „Right2Water“ sai rahalist toetust ühelt sponsorilt: Euroopa Avaliku Sektori Töötajate Ametiühingute Liidult (EPSU), mis on kogu Euroopa avaliku teenistuse töötajaid esindav ametiühingute liit. EPSU toetas kampaaniat 140 000 euroga.
Elluviimine
Kampaania elluviimiseks kombineerisid korraldajad sotsiaalmeedias toimuva teavitustegevuse traditsioonilisemate teavituskanalitega. Kuigi kasutati mitmesuguseid kanaleid, leidsid korraldajad, et Facebooki rühmad ja üritused on poolehoidjate mobiliseerimiseks eriti tõhusad. Kuigi Facebook on vahepeal nihutanud oma fookuse üritustelt lehekülgedele, märkisid korraldajad, et üritused olid endiselt väärtuslikud, sest huvi väljendanud inimesed said jätkuvalt teateid ja ajakohastusi.
Üks kõige olulisemaid kampaania hetki oli algatust käsitlenud sketš, mida näidati Saksa televisioonis kõige vaadatumal ajal. See suurendas oluliselt toetust, sest tänu sellele koguti ligikaudu 200 000 lisaallkirja. Korraldajad püüdsid seda edu teistes riikides korrata, kuid leidsid, et protsess on aeganõudev ega tõmba riiklike meediaväljaannete tähelepanu samal tasemel.
Oluline roll oli ka väljaspool internetti toimuvatel kampaaniatel. Aktivistid edendasid algatust linnades ja töökohtadel kogu ELis, aidates jõuda inimesteni väljaspool digikanaleid. Korraldajad lõid kohalike kontaktpunktide võrgustiku, kus kampaaniate korraldajad said jagada kogemusi ja anda aru oma tegevusest. See mõttevahetus soodustas õppimist eri rühmade vahel ja tugevdas kampaaniat tervikuna.
Meeleavaldus 14. mail 2013 Berliinis Alexanderplatzil. Allikas: Europäische Bürgerinitiative (EBI) "Wasser ist ein Menschenrecht" - Neue Zahlen vom 13. Mai 2013 - Berliner WassertischBerliner Wassertisch
Algatuse edu taga oli tihe koostoime Euroopa tasandi koordineerimise ja riiklike kampaaniate vahel. Korraldajate sõnul „kavandati kogu kampaania viisil, mis võimaldas Euroopa tasandil koordineerimist, et vahetada teavet riiklike partneritega“.
Samal ajal tunnistasid korraldajad, kui oluline on kohandada kampaaniasõnumeid vastavalt riiklikule kontekstile. Üks riiklik koordinaator selgitas, kuidas loosungit „Vesi on inimõigus“ muudeti veidi Soome puhul ning sellest sai seal „Vesi on põhiõigus“ („Vesi on perusoikeus“). See sõnastus sobis Soomes paremini, sest see peegeldas terminoloogiat, mis oli Soome põhiseaduse kontekstis juba kasutusel. See kogemus näitas, et kuigi koordineerimine Euroopa tasandil on oluline, võivad paindlikkus ja tundlikkus riiklike olude suhtes kampaaniat märkimisväärselt tugevdada.
Koostööd laiendati ka otse riiklike partnerite vahel. Need vahetused aitasid kampaaniate korraldajatel üksteiselt õppida ja oma võrgustikke laiendada. Korraldajate sõnul „saab allkirjade kogumise edukust mitmes riigis selgitada riiklike partnerite arvu suurenemisega.“
Korraldajad usuvad ka, et algatuse eesmärgi üldine asjakohasus aitas märkimisväärselt kaasa selle edule. Korraldajad märkisid, et „vesi on miski, mida kõik inimesed igapäevaelus vajavad ning mitte miski meie ühiskonnas ei suuda ilma veeta toimida.” Kuna juurdepääs veele hõlmab kõiki, tundsid väga erineva taustaga inimesed, et kampaania eesmärgid puudutavad neid ning toetasid algatust.
Allkirjade kogumise ja kontrollimise protsess
Korraldajate sõnul mängis üldsuse teadlikkus puhtale veele juurdepääsu tähtsusest allkirjade kogumise kampaania edus olulist rolli. See küsimus leidis kogu Euroopa kodanike hulgas suurt vastukaja, aidates algatusel algusest peale hoogu koguda.
Toetus osutus eriti tugevaks Itaalias, Hispaanias ja Kreekas, kus algatusega ületati esialgseid eesmärke. Nendes riikides rakendati sel ajal mõnda kõige ulatuslikumat kokkuhoiumeedet, sealhulgas põhiliste avalike teenuste erastamisega seotud poliitikat. Selle tulemusena olid inimesed, kes muretsesid juurdepääsu pärast esmatähtsatele teenustele, algatuse sõnumi suhtes vastuvõtlikud.
Korraldajad jälgisid pidevalt kampaania edenemist ja kohandasid kogumisperioodi jätkudes oma strateegiat. Kuus kuud pärast allkirjade kogumisega alustamist suutsid nad kindlaks teha riigid, kus toetus kasvas kõige kiiremini, ja koondasid neisse piirkondadesse täiendavaid jõupingutusi. Kui liikmesriigis ületati nõutav künnis, jätkati kampaaniaga allkirjade kogumist, et ületada künnis vähemalt 5% võrra, mis annab kontrolliprotsessile puhvri.
Algatusele toetusavalduste kogumise ametlik 12-kuuline periood lõppes 10. mail 2013. Kuid komisjon võttis toetusavaldusi vastu kuni 1. novembrini 2013, sest enamikul korraldajatest oli Euroopa kodanikualgatuse käivitamise algusetapis raskusi oma veebipõhiste toetusavalduste kogumise süsteemide loomisel. Kogumisetapi lõpuks oli 1,7 miljonist allkirjast 84% kogutud internetis ja 16% paberil.
Algatusele „Right2Water“ kogutud toetusavalduste arv liikmesriikide kaupa
Kaardil on linnukesega tähistatud need ELi riigid, kus algatuse toetamiseks nõutav allkirjade miinimumkünnis ületati. Kokku 1 659 543 kontrollitud toetusavaldusega ületas algatus „Right2Water“ miinimumkünnise 13 liikmesriigis.
Tärniga on kaardil tähistatud need ELi riigid, kus toetusavalduste tõendid on saadud pärast algatuse esitamist komisjonile kontrollimiseks. Nende arv allakirjutanute koguarvus ei sisaldu. Kogu tabel koos algatusele kogutud toetusavaldustega on kättesaadav algatuse lehel Euroopa kodanikualgatuse veebisaidil.
Algatuse mõju
Ametlik esitamine ja kohtumised komisjoni esindajatega
Kohtumine komisjoniga, keda esindas institutsioonidevaheliste suhete ja haldusküsimuste volinik ja asepresident Maroš Šefčovič, leidis aset 17. veebruaril 2014.
Avalik kuulamine Euroopa Parlamendis
2014. aasta 17. veebruari pärastlõunal (pärast kohtumist Euroopa Komisjoni esindajatega) tutvustasid korraldajad algatust „Right2Water“ avalikul kuulamisel Euroopa Parlamendis (vt pressiteade). Kuulamise korraldas keskkonna-, kliima- ja toiduohutuse komisjon koos petitsioonikomisjoni, arengukomisjoni ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoniga. Avalikul kuulamisel osales ka komisjoni asepresident Šefčovič.
Korraldajate jaoks andis kuulamine võimaluse suhelda otse Euroopa Parlamendi liikmete ja Euroopa Komisjoniga selle üle, kuidas algatuse eesmärke saavutada. Nagu nad hiljem meenutasid, olid nad eeldanud, et kuulamine loob platvormi sisuliseks aruteluks algatuse ettepanekute üle. Nende arvates saavutati see eesmärk siiski vaid osaliselt. Kuigi kuulamisel võttis sõna mitu parlamendiliiget, leidsid korraldajad, et algatuse enda üle toimus piiratud arutelu. Nende kohaselt „võtsid mõned parlamendiliikmed sõna, kuid algatust käsitlevat arutelu ei toimunud“.
Euroopa Komisjoni ametlik vastus
Oma teatises, mis avaldati 19. märtsil 2014, esitles Euroopa Komisjon erinevaid meetmeid, mida ta plaanis vastusena algatusele „Right2Water“ võtta (vt pressiteade).
Komisjoni vastuse keskne element oli kohustus tugevdada kehtivate ELi veekvaliteeti käsitlevate õigusaktide rakendamist ja parandada juurdepääsu puhtale joogiveele kogu Euroopa Liidus. Nende eesmärkide toetamiseks kuulutas komisjon välja kogu ELi hõlmava avaliku konsultatsiooni joogiveedirektiivi kohta, et teha kindlaks viisid, kuidas parandada kodanike juurdepääsu kvaliteetsele joogiveele.
Komisjon võttis ka kohustuse suurendada veesektori läbipaistvust. Kavandatud meetmed hõlmasid joogivee ja reovee andmete haldamise parandamist, veekvaliteedi võrdlusaluste väljatöötamise võimaluste uurimist ja struktureerituma dialoogi edendamist sidusrühmade vahel.
Lisaks rõhutati teatises veeteenuste ja arenguabi alase koostöö ja innovatsiooni toetamise tähtsust. See hõlmas vee-ettevõtjate vaheliste partnerluste soodustamist, parimate tavade vahetamise hõlbustamist liikmesriikide vahel ja uute koostöövõimaluste kindlakstegemist.
Rahvusvahelisel tasandil kinnitas komisjon taas oma pühendumust edendada üldist juurdepääsu puhtale joogiveele ja kanalisatsioonile ELi arengupoliitika kaudu ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide kontekstis.
Toetav tegevus pärast allkirjade kogumise perioodi lõppu
Pärast allkirjade kogumise kampaania lõppu jätkasid korraldajad jõupingutusi algatuse tulemustest teavitamiseks ja toetajate osaluse säilitamiseks. Ajakohastuste ja teabe levitamiseks tugines algatus „Right2Water“ oma uudiskirjale, mida kasutati kogu kampaania vältel. Juba enne algatuse lõppu jagasid korraldajad osalevate riikide toetajatele korrapäraselt ajakohastatud teavet eri keeltes.
Kampaania üks olulisemaid tulemusi oli püsiva Euroopa võrgustiku loomine. Algatuse käigus loodud suhted ja partnerlused jätkusid ka pärast Euroopa kodanikualgatuse protsessi ametlikku lõpuleviimist. Korraldajate sõnul oli pikaajalise võrgustiku loomine üks eesmärke algusest peale: „üks ideedest Euroopa kodanikualgatuse käivitamisel.” Nende kogemus näitab, et Euroopa kodanikualgatuse mõju võib ulatuda allkirjade kogumisest ja komisjoni vastusest palju kaugemale. Euroopa kodanikualgatus võib olla ka katalüsaatoriks püsivatele partnerlustele, liitudele ja jätkuvale koostööle ühiseid eesmärke jagavate organisatsioonide vahel.
Kampaania üle järele mõeldes pidasid korraldajad riiklikku mõõdet üheks kõige olulisemaks eduteguriks. Nende arvates oli tugevate riiklike kampaaniate kavandamine ja rakendamine algatuse eesmärkide saavutamiseks väga oluline. Nad rõhutasid, et „koalitsiooni loomine riiklikul tasandil“ on äärmiselt oluline, viidates kohalikesse partnerlustesse ja tugivõrgustikesse investeerimise väärtusele alates kampaania esimestest etappidest.
Järelmeetmete kohta leidub lisateavet Euroopa kodanikualgatuse veebisaidil.
Seadusandlik mõju ja järelmeetmed
Algatusele „Right2Water“ järgnes mitu seadusandlikku muudatust, mille eesmärk oli parandada juurdepääsu puhtale joogiveele kogu Euroopa Liidus.
1. veebruaril 2018 võttis komisjon vastu ettepaneku joogiveedirektiivi läbivaatamise kohta, sealhulgas meetmed, mille kohaselt nõutakse liikmesriikidelt juurdepääsu parandamist joogiveele, eelkõige haavatavate ja tõrjutud elanikkonnarühmade puhul. 16. detsembril 2020 võttis Euroopa Parlament läbivaadatud joogiveedirektiivi ametlikult vastu. See jõustus 12. jaanuaril 2021. Liikmesriikidel oli kuni 12. jaanuarini 2023 aega võtta direktiiv üle oma siseriiklikku õigusesse.
Muud arengud hõlmasid 2018. aasta mais vastu võetud ettepanekut määruse kohta, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid ning uusi minimaalseid hügieenistandardeid joogiveega kokkupuutuvate materjalide ja toodete kohta, mis võeti vastu jaanuaris 2024.
Need on mõned algatusele „Right2Water“ järgnenud seadusandlikud arengud. Lisateave joogivett käsitlevate ELi eeskirjade kohta on kättesaadav Euroopa Komisjoni vastaval veebisaidil.
Nõuandeid ja soovitusi tulevastele korraldajatele
Tugevaid kampaaniaid korraldatakse harva üksinda. Olemasolevad liidud, ametiühingud, vabaühendused ja rohujuuretasandi liikumised võivad pakkuda toetajaid, eksperditeadmisi ja usaldusväärsust, mida on vaja kiireks mobiliseerimiseks kogu Euroopas.
Ühine Euroopa sõnum loob ühtsuse, kuid riiklikud kampaaniad vajavad paindlikkust, et vastata kodanike ootustele. Loosungite, keele- ja teavitusstrateegiate kohandamine kohalikele oludele võib olukorda oluliselt muuta.
Edukate Euroopa kodanikualgatuste käivitamine ei alga registreerimise päeval. Investeerige varakult koalitsiooni loomisse, rahaliste vahendite kogumisse, kampaania kavandamisse ja sõnumite arendamisse, tagamaks, et teie algatus on valmis esimesest päevast alates hoogu saama.
Ühendage sotsiaalmeedia, traditsiooniline meedia ja rohujuuretasandi kampaaniad, et suurendada nähtavust. Veebipõhine teavitustegevus annab hoogu, samal ajal kui kohalikud üritused ja aktivistid aitavad muuta üldsuse huvi allkirjadeks.
Korrapärane teabevahetus riiklike korraldajate vahel tugevdab koordineerimist ning soodustab ideede ja heade tavade jagamist. Piiriülene koostöö võib aidata kampaaniatel kiiremini kasvada ja jääda aja jooksul dünaamiliseks.
Lisateave
Lisateave algatuse „Right2Water“ kohta on kättesaadav korraldajate veebisaidil ja spetsiaalsel komisjoni veebilehel.
Euroopa kodanikualgatuse foorumil avaldatud arvamused kajastavad üksnes nende autorite seisukohta. Neid ei saa mingil juhul pidada Euroopa Komisjoni ega Euroopa Liidu seisukoha väljenduseks.
