Euroopa kodanike julgeolekut ja ohvrite võimestamist käsitlev õigusakt

Euroopa kodanike julgeolekut ja ohvrite võimestamist käsitlev õigusakt

Eesmärgid

Kutsume Euroopa Komisjoni üles põhjalikult reformima olemasolevaid Euroopa Liidu direktiive ja määrusi, mis käsitlevad ohvrite õigusi, kriminaalmateriaalõigust, vaba liikumist ja piirikontrolli. Eesmärk on pakkuda ELi kodanikele ja kuriteoohvritele otseseid õiguslikke ja finantsmehhanisme, et võtta liikmesriikide valitsused vastutusele, kui nad ei suuda säilitada avalikku korda ja turvalisust. Kehtestades kohustuslikud miinimumkaristused, automatiseeritud riikliku trahviraamistiku ja otsese digitaalse portaali ohvritele hüvitise maksmiseks, antakse seadusandlik võim tegelikult üle riigi bürokraatialt otse üksikisikule.

9-punktiline seadusandlik ettepanek

1. Kohustuslik miinimumkaristus raskendavatel asjaoludel toime pandud seksuaalse vägivalla ja riskipõhise rahastamise eest

ELi õigusraamistik: ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kohane meede (eurokuriteod – naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine).

Õiguslik tekst: Raskendavatel asjaoludel toime pandud seksuaalsele rünnakule, mis on määratletud kui mis tahes nõusolekuta seksuaalkuritegu, mille toimepanija on ohvrile enne rünnakut teadmata, või mille on toime pannud mitu toimepanijat ja mis hõlmab füüsilist vägivalda, relvi või keemilist alistumist, kohaldatakse kohustuslikku kogu ELi hõlmavat miinimumkaristust, mis on vähemalt 20 aastat vangistust. See karistus tuleb kanda täies ulatuses, võttes arvesse Euroopa Liidu inimõigustealaste standarditega lubatud maksimaalseid piiranguid ennetähtaegsele tingimisi vabastamisele või tingimisi vabastamiseks muutmisele. Kolmandate riikide kodanike puhul järgneb sellele karistusele kohe eluaegse väljasaatmise kohtulik kontroll ja alaline Euroopa Liitu sisenemise keeld.

Rahaline karistus riigi vastu: ELi ohvriabifondi rahastatakse liikmesriikide riskiga kohandatud osamaksetest. Kui liikmesriigi statistika vägivaldsete tänavakuritegude ja seksuaalkuritegude kohta elaniku kohta ületab ELi keskmist, suureneb tema rahaline toetus fondile automaatselt 200 % , sundides nõudeid mittetäitvat valitsust ohvrihüvitist otse subsideerima.

2. Minimaalne karistus ja väljasaatmine joomise eest

ELi õigusraamistik: Uus kriminaalõiguse määrus raskete piiriüleste kuritegude kohta.

Õiguslik tekst: Keemiline esitamine ja rikastamine, mida määratletakse kui joovastavate ainete, narkootikumide või alkoholi tahtlikku lisamist isiku joogile või toidule ilma tema teadmata ja selgesõnalise nõusolekuta, kriminaliseeritakse kõigis ELi liikmesriikides raske kuriteona. Kuriteo eest määratakse kohustuslik miinimumkaristus, milleks on vähemalt viieaastane vangistus, mis kantakse täies ulatuses, sõltumata kuriteo toimepanija väidetavast kavatsusest või hilisematest tegudest. Kui teo toimepanija on välismaalane, kellel puudub seaduslik elukoht, järgneb vanglakaristusele viivitamatu eluaegne väljasaatmine Euroopa Liidust.

Riiklikud karistused (kõrgetasemelised): Kui liikmesriik ei suuda seda miinimumkaristust täide viia (nt kui ta määrab täitmisele mittepööratud karistuse või vabastab selle määruse vastaselt ennetähtaegselt), määratakse riigile automatiseeritud ELi trahv 200 000 eurot juhtumi kohta nädalas, kuni täitmine on saavutatud.

3. Riigi vastutus ja vara taastamine ebaseaduslikus omandis (squatting)

ELi õigusraamistik: Ühtse turu reguleerimisalasse kuuluv määrus ja eraomandi õiguste kaitse, mille eesmärk on kaitsta piiriüleste investeeringute stabiilsust.

Õiguslik tekst: Liikmesriigid tagavad kiirendatud kohtumenetlused, et viivitamata tühistada riigisisesed üürikaitse või sotsiaalse haavatavuse nõuded seadusliku omaniku suhtes, kes esitab kehtivad omandiõigust tõendavad dokumendid. Kui liikmesriigi õiguskaitseasutus ei suuda ebaseaduslikke elanikke füüsiliselt välja tõsta ja vara selle seaduslikule omanikule 48 tunni jooksul pärast teavitamist taastada, tekib otsene riigivastutus. Liikmesriik on õiguslikult kohustatud pidevalt ja tagasiulatuvalt hüvitama omanikule kõik kommunaalteenuste arved, hoolduskulud ja tõendatud saamata jäänud üüritulu kuni täieliku füüsilise tagastamiseni.

Riiklikud karistused (kõrgetasemelised): Kui liikmesriik jätab selle rahalise kohustuse täitmata või ei menetle ohvri hüvitist kindlaksmääratud aja jooksul, ootab riiki iga lahendamata juhtumi eest automaatne ELi trahv 50 000 eurot nädalas, kuni täielik rahaline hüvitis on makstud ja väljatõstmine lõpule viidud.

4. Agressiivse tänavaahistamise kriminaliseerimine ja eestkoste

ELi õigusraamistik: Avalikus ruumis isikupuutumatuse kaitset käsitlevate ELi direktiivide muutmine.

Õiguslik tekst: Kõigis liikmesriikides kehtestatakse standarditud kuriteona kodaniku agressiivne jälitamine, blokeerimine või verbaalne ahistamine avalikus ruumis. See kuritegu on määratletud kui sellise käitumise jätkamine pärast seda, kui ohver on väljastanud mitu selget verbaalset tagasilükkamist (sealhulgas, kuid mitte ainult, märkides "peatage" või "jätke mind üksi"). Süüdimõistmise korral on süüteo eest ette nähtud kohustuslik 6-kuuline vangistus või 500-tunnine kohustuslik üldkasulik töö. Kui kuriteo toimepanija kasutab füüsilist takistamist või blokeerimist, suurendatakse karistust automaatselt kohustusliku miinimumkaristuseni, milleks on vähemalt üheaastane vangistus.

Riiklikud karistused (keskmine tase): Kui riigi ametiasutused lükkavad tagasi kontrollitud juhtumid, mille puhul on olemas objektiivsed tõendid (videovalve või tunnistajate ütlused), või ei esita nende kohta süüdistust, määratakse liikmesriigile automatiseeritud trahv 10 000 eurot juhtumi kohta, mis makstakse otse ELi ohvriabifondi.

5. Kohustuslik kohtueelne kinnipidamine ja süüdimõistmine mitme kuriteo eest

ELi õigusraamistik: Uus määrus kriminaalmenetluse ja avaliku julgeoleku miinimumnõuete kohta.

Õiguslik tekst: Kohustuslikku eelvangistust kohaldatakse kõigi isikute suhtes, kes on kinni peetud vägivallakuritegude, seksuaalkuritegude või mitme kuriteo toimepanemise eest. Mitmekordne kuritegevus on kogu Euroopa Liidus ühtselt määratletud kui isik, kes peetakse kinni või mõistetakse süüdi kolme või enama süüteo eest (sealhulgas pisivargus ja taskuvargus, olenemata rahalisest väärtusest) 24-kuulise ajavahemiku jooksul. Pärast süüdimõistmist määratakse kohustuslik vähemalt kolmeaastane vangistus ilma tingimisi vabastamise võimaluseta. Neid kohtueeskirju kohaldatakse võrdselt kõigi isikute suhtes, olenemata nende soost.

Riiklikud karistused (kõrgetasemelised): Kui liikmesriik vabastab mitme kuriteo toime pannud isiku enne kohtumenetlust, käivitatakse erakorraline ELi jõustamismehhanism. Pärast maksimaalselt 90-päevast läbivaatamisperioodi määratakse riigile 250 000 euro suurune trahv päevas seni, kuni isik on vaba.

6. Üldine võrdsus seaduse ees ja menetluslike ebakõlade kaotamine

ELi õigusraamistik: Kriminaalõiguse ülddirektiiv täieliku võrdsuse kohta seaduse ees.

Õiguslik tekst: Kõiki kriminaalkaristusi, sealhulgas eelvangistust, vangistust ja väljasaatmist, tuleb kohaldada ühetaoliselt kõigi isikute suhtes, sõltumata kuriteo toimepanija soost, perekonnaseisust või isiklikest ja terviseprobleemidest (nt rasedus või väidetav rasedus). Füsioloogilised või sotsiaalsed asjaolud ei tohi kunagi olla edasilükatud karistuste, koduaresti või raskete kuritegude või mitme kuriteo eest määratavate karistuste leevendamise õiguslikuks aluseks. Vangla- ja kinnipidamisasutused peavad hoidma selliseid isikuid vanglasüsteemis spetsiaalsetes, meditsiiniliselt varustatud turvalistes üksustes ilma karistuse täideviimist peatamata, tagades karistuse täideviimise jätkumise, austades samal ajal inimväärikuse absoluutseid piire.

Riiklikud karistused (keskmine tase): Kui liikmesriigi kohus määrab raskete kuritegude või mitme kuriteo toimepaneku eest koduaresti või karistuse edasilükkamise isiklike või tervislike tingimuste alusel, määratakse liikmesriigile iga parandamata juhtumi eest automaatne ELi trahv 50 000 eurot nädalas.

7. Litsentsivaba ja seaduslik pipraga pihustamine kui tsiviilohutustoode

ELi õigusraamistik: Direktiiv, millega ühtlustatakse tsiviiljulgeolekukaupade siseturg.

Õiguslik tekst: Sertifitseeritud mittesurmavate enesekaitsepihustite (piparpihustite) tootmine, müük, omamine ja kandmine kehtestatakse seadusliku õigusena kõigile (15-aastastele ja vanematele) kogu Euroopa Liidus. Liikmesriigid ei tohi nõuda isiklikke lubasid, käitumissertifikaate ega relvalitsentse, tingimusel et toode ostetakse litsentseeritud jaemüüjalt. Kõik riiklikud keelud nende esemete kandmiseks tunnistatakse viivitamata kehtetuks.

Riiklikud karistused (proportsionaalne tase): Igale riigiametnikule või ametiisikule, kes konfiskeerib kodanikult sertifitseeritud pihusti, määratakse kohustuslik isiklik haldustrahv 500 eurot, mis arvatakse maha otse tema osakonna eelarvest. Riikidele, kes keelduvad oma siseriiklikke õigusakte käesoleva direktiiviga vastavusse viimast, määratakse ELi haldustrahv 25 000 eurot päevas.

8. Ebaseadusliku riigis viibimise kohustuslik tuvastamine, transport ja eestkoste

ELi õigusraamistik: ELi tagasisaatmisdirektiivi (2008/115/EÜ) põhjalik reform.

Õiguslik tekst: Kõigi liikmesriikide õiguskaitseasutustel on siduv kohustus teha isikusamasuse kontrolle alati, kui esineb põhjendatud kahtlus ebaseadusliku riigisviibimise kohta. Ametnikel on seadusega keelatud ignoreerida või vältida üksikisikute kontrollimist avalikus ruumis. Alates hetkest, mil isik on kinni peetud ja tal puudub kehtiv isikut tõendav dokument või seaduslik õigus elada Euroopa Liidus, tuleb isik viivitamata transportida lähimasse politseiasutusse ja paigutada turvalisse kinnipidamisasutusse (kinnipidamiskambrisse) või varustada kohapeal ööpäevaringse elektroonilise jälgimisseadmega. Riikide ametiasutustel ja kohtutel on keelatud viidata logistilistele takistustele, ülerahvastatusele või seadmete nappusele, et sellest kohesest hooldus- ja transpordikohustusest mööda hiilida.

Riiklikud karistused (kõrgetasemelised): Kui õiguskaitseasutused ei suuda dokumentideta isikut kontrollida, transportida või kinni pidada, vabastades ta tagasi avalikku ruumi, määratakse liikmesriigile automatiseeritud päevane Euroopa Liidu trahv 0,01% riigi päevasest SKPst iga üksiku rikkumise eest kuni kinnipidamise tagamiseni või väljasaatmise täideviimiseni, tegutsedes standardse jõustamisraamistiku alusel, mis on kalibreeritud, et tagada range järgimine.

9. Sisserändekeelu rikkumise eest määratud kohustuslik vanglakaristus

ELi õigusraamistik: Schengeni piirieeskirjade ja tagasisaatmisdirektiivi reform.

Õiguslik tekst: Igale isikule, kes on varem Euroopa Liidu territooriumilt välja saadetud ametliku sisenemiskeelu alusel ja kes seejärel peetakse liidus ebaseaduslikult kinni, määratakse kohustuslik ja kindel vangistus, mille pikkus on vähemalt kolm aastat. ükski kergendav asjaolu, bürokraatlik viivitus või korduvad varjupaigataotlused ei tohi selle vabadusekaotusliku karistuse täideviimist peatada, vähendada ega tühistada; kõiki selliseid varjupaigataotlusi menetletakse kiirendatud kiirmenetluse korras seni, kuni isik on turvaliselt vahi all. Karistuse kandmisel kinnises asutuses viiakse täide viivitamatu väljasaatmine.

Riiklikud karistused (keskmine tase): Kui liikmesriik jätab sisenemiskeeldu rikkunud isiku kinni pidamata või annab talle sisserände läbivaatamise ajal ajutise vabaduse, määratakse riigile rahatrahv 25 000 eurot päevas iga kindlustamata jäetud isiku kohta.

Otsene CITIZEN tegevus KLAUSUL

Tagamaks, et kodanikud ja kuriteoohvrid ei sõltuks aeglasest riiklikust kohtusüsteemist, luuakse järgmine automaatne mehhanism:

ELi nõuete digiportaal: Ohvrid logivad sisse krüpteeritud ELi portaali, kasutades riiklikke digi-IDsid. Protsess on täiesti tasuta ja toimib täielikult, ilma et oleks vaja õigusnõustamist, ning seda kohaldatakse võrdselt kõigi kodanike suhtes, olenemata nende soost.

Kohene rahaline toetus (90 päeva): Võõra isiku poolt toime pandud füüsilise rünnaku või avaliku seksuaalse ahistamise/gropingi ohvrid saavad 90 päeva jooksul kindlasummalist hüvitist 5000 eurot. Tõsiste raskendavatel asjaoludel toime pandud rünnakute, joobes joomise või vägistamise ohvrid saavad 90 päeva jooksul 25 000 eurot (erakorralise ettemaksega 10 000 eurot 14 päeva jooksul). Rahalised vahendid eraldatakse politsei esialgse aruande ja objektiivsete füüsiliste või tehniliste tõendite (videovalve, tunnistajate aruanded, kohtuekspertiisi andmed või meditsiiniline toksikoloogia) alusel. Väljamakse on täielikult eraldatud sellest, kas kuriteo toimepanija suhtes on jõutud lõpliku süüdimõistva kohtuotsuseni.

Pettuste ennetamine: ELi toetusfondist vahendite ebaseadusliku omandamisega seotud nõuete ilmset fabritseerimist käsitatakse Euroopa Liidu vastu suunatud tahtliku finantskuriteona, millega kaasneb kohustuslik vähemalt kaheaastane vangistus ja automatiseeritud trahv nõutavas summas.  

ELi õigusaktide täitmise tagamine: Kui ELi fond maksab kodanikule hüvitist, võtab Euroopa Liit nõude juriidiliselt enda kanda ja nõuab vigase liikmesriigi valitsuselt kohest hüvitamist. Kui riik ei tagasta fondi 30 päeva jooksul, dokitakse täpne summa automaatselt ja peetakse kinni ELi struktuuri- ja regionaalarengu vahenditest, mis muidu sellele liikmesriigile eraldatakse.