Kohalikest meetmetest Euroopa muutusteni: Kuidas tänastest kogukonnakampaaniate korraldajatest saavad homsed Euroopa kodanikualgatuse korraldajad

Kogu Euroopas nõuavad aktiivsed kodanikud, üliõpilased, töötajad ja naabruskonna aktivistid juba õiglasemaid, tervislikumaid ja kestlikumaid kogukondi – sageli mõistmata, et põhjused, mille eest nad kohalikul tasandil võitlevad, võivad kasvada üleeuroopalisteks kampaaniateks. Euroopa kodanikualgatus annab neile selge võimaluse laiendada oma ideid kohalikust mõjust ELi tasandi poliitika muutmiseni.

Kohalik tegevus ja selle Euroopa potentsiaal

Kusagil Euroopas nõuab üliõpilane paremaid vaimse tervise vahendeid ja noorte toetamist, ametiühingutöötaja võitleb oma piirkonna osalise tööajaga töötajate tasustatud haiguspuhkuse eest ning üks inimene korraldab proteste paremate ringlussevõturajatiste loomiseks kohalikus naabruskonnas. Euroopa järgmised suured võitlejad on juba kohal. Võib-olla nad lihtsalt ei tea seda veel.

Nendel kohalikel kampaaniatel võib olla üleeuroopaline mõju rohkem, kui võite arvata, väljaspool vahetuid kogukondi. Paljud käsitletavad küsimused, olgu need siis õpilaste heaolu, õiglased töötingimused või keskkonnakaitse, on valdkonnad, kus Euroopa Liit (EL) saab tegutseda ja juhtida. Kohalikud teemad ja probleemid võivad mõjutada Euroopa poliitikat.  Näiteks võib töökoht mõjutada sotsiaalseid või töötajate õigusi. Rannapuhastus või naabruspark võib mõjutada Euroopa lähenemisviisi kestlikkusele. Need küsimused ületavad piire ja leiavad kajastamist kogu kontinendil. Puudu on vaid õiged vahendid ja toetus, millega need algatused võiksid kasvada üleeuroopalisteks kampaaniateks, mis mobiliseerivad kodanikke kogu Euroopas ja kujundavad õigusakte. 

Foto: Tommaso Pecchioli / Pexels (Allikas: https://www.pexels.com/photo/people-holding-flags-11636475/)

Euroopa kodanikualgatused kui platvormid

Siin tulebki mängu Euroopa kodanikualgatus. Euroopa ja maailma ainsa riikidevahelise osalusdemokraatia vahendina annab see kodanikele selge võimaluse mobiliseerida algusest peale nende jaoks olulisi küsimusi. Miljoni allkirja kogumine ja kodanikuliikumise ülesehitamine on liikumapanev jõud, mis annab laiemale toetuskampaaniale nähtavuse ja kaalu. 

Selged suundumused kohalikult riiklikult Euroopa tasandile

Selleks et paremini mõista teemasid, mida käsitletakse petitsioonide ja kodanikualgatuste kaudu kohalikul ja riiklikul tasandil, ning seega Euroopa kodanikualgatuse võimalikke suundumusi, viis Democracy International viies ELi riigis ja Euroopa Parlamendi petitsioonide tasandil läbi uuringuid ning kaardistas populaarseid petitsioone. Paljud neist käsitlevad teemasid, mille puhul EL saab tegutseda. Korraldajad ulatuvad valitsusvälistest organisatsioonidest ja rohujuuretasandi koalitsioonidest kuni üksikute aktivistideni, kes raputavad oma kohalikke kogukondi.

Suundumused on selged. Tervishoid, keskkonnakaitse, loomade heaolu ning sotsiaalsed ja majanduslikud õigused on kõige levinumad tõstatatud teemad, mis on täielikult kooskõlas ELi tegevuspädevusega. 

Ei ole üllatav, et paljud neist kohalikest kampaaniatest kajastavad juba varasemate Euroopa kodanikualgatuste probleeme. Need rohujuuretasandi jõupingutused ei ole üksnes kohalikud lood, vaid neil on potentsiaal olla järgmine Euroopa kodanikualgatus, mis tegelikult mõjutab Euroopa poliitikat. 

Baieri põldudelt Brüsselisse - lugu "Päästke mesilased ja talunikud"

See, mis algas 2019. aastal väikese kohaliku kampaaniana Baieris, mida juhtisid käputäis mesinikke ja asjaomased põllumajandustootjad, on kasvanud üheks Euroopa kõige nähtavamaks keskkonnaalaseks mobiliseerimiseks. Esimene eesmärk oli lihtne ja kiireloomuline: kaitsta tolmeldajaid kahjulike pestitsiidide eest ja toetada põllumajandustootjaid üleminekul agroökoloogilistele tavadele. Kampaania põhines Baieri liidumaa rahvahääletusel „Rettet die Bienen“ („Päästke mesilased“), mis kogus 1,7 miljonit allkirja ja millest sai Saksamaa ajaloo kõige edukam riigi tasandi petitsioon. Selle algatasid Ökoloogiline Demokraatlik Partei (ÖDP) koos Baieri linnukaitseühingu (LBV), BUND Naturschutz Bayerni (Maa-Saksamaa Baieri haru sõbrad) ja Umweltinstitut Müncheniga, mis on keskkonnauuringute ja -kaitse instituut.

Pärast rahvahääletuse edu aitasid need rühmad luua laiema Euroopa liidu. Samad võrgustikud tegid koos teistest liikmesriikidest pärit partneritega koostööd ekspertide ja aktivistide rühmaga PAN Europe, et käivitada Euroopa kodanikualgatus „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad“, mis ühendab ühise eesmärgi raames kogu Euroopa valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone, teadlasi ja põllumajanduskogukondi.

Euroopa kodanikualgatuse „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad“ raames toimus kogu protsess. Allkirju kontrolliti, korraldajad tutvustasid oma juhtumit avalikul kuulamisel Euroopa Parlamendis ning Euroopa Komisjon andis ametliku vastuse, milles viidati elurikkuse taastamise ja pestitsiidide vähendamise käimasolevatele ja kavandatud meetmetele. Kampaania säilitas seadusandlike arutelude ajal tugeva avaliku surve ning 2024. aasta juunis võttis EL ametlikult vastu looduse taastamise määruse, mis on kahjustatud ökosüsteemide taastamise juhtalgatus. Pestitsiidide vähendamise alane töö on endiselt vastuoluline, kuid algatus aitas seada siduvad vähendamiseesmärgid ja tolmeldajate kaitse kindlalt ELi tegevuskavasse.

Liikumine kasvab jätkuvalt, ühendades põllumajandustootjaid, teadlasi ja valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone kõigis liikmesriikides ning jälgides pestitsiididega seotud toimikuid, et saavutada pikaajalised eesmärgid kuni 2035. aastani. Vestlus laieneb ka. Sel sügisel korraldas Euroopa Komisjon oma esimese tolmeldajaid käsitleva noorte kodanike kogu, mis tõi kokku sada juhuslikult valitud noort, et arutada tulevasi lahendusi.

Piiriülese korraldamise ja järjepideva toetamise kaudu näitab „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad“, kuidas kohalik tegevus võib kujuneda Euroopa jõuks, mis kujundab õigusakte, mõjutab avalikku arutelu ja hoiab bioloogilise mitmekesisuse kaitse ELi poliitika keskmes.

Foto: „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad“ / Euroopa kodanikualgatus, Brüssel (2023)

2023. aastal algatas rühm Läti naiste õiguste kaitsjaid petitsiooni, millel on lihtne, kuid ümberkujundav eesmärk: teha menstruaalhügieenitooted koolides vabalt kättesaadavaks. Naiste valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustiku (Sieviešu sadarbības tīkls)algatatud kampaania eesmärk oli tagada, et ükski tüdruk ega noor naine ei peaks koolist puuduma, sest ta ei saa endale lubada põhilisi hügieenitooteid. 

See, mis algas kohaliku jõupingutusega väärikuse ja võrdsuse taastamiseks, pälvis peagi riiklikku tähelepanu, kogudes üle 12 000 allkirja ja suunates Läti parlamendi võtma ettepaneku ametliku analüüsi alla. Kampaania ajendas edukalt valitsust nõudma koolidelt tasuta menstruaalhügieenitoodete pakkumist, mis on suur samm edasi soolise võrdõiguslikkuse ja terviseõiguste valdkonnas Lätis. See muutis perioodilise vaesuse pigem põhiõiguste kui heategevuse küsimuseks, näidates, kuidas kogukonna juhitud algatused võivad muuta igapäevase ebavõrdsuse struktuurimuutusteks. 

Vaesusest poliitika muutmiseni – Läti võitlus menstruaaltsükli võrdsuse eest

2023. aastal algatas rühm Läti naiste õiguste kaitsjaid petitsiooni, millel on lihtne, kuid ümberkujundav eesmärk: teha menstruaalhügieenitooted koolides vabalt kättesaadavaks. Naiste valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustiku (Sieviešu sadarbības tīkls)algatatud kampaania eesmärk oli tagada, et ükski tüdruk ega noor naine ei peaks koolist puuduma, sest ta ei saa endale lubada põhilisi hügieenitooteid. 

See, mis algas kohaliku jõupingutusega väärikuse ja võrdsuse taastamiseks, pälvis peagi riiklikku tähelepanu, kogudes üle 12 000 allkirja ja suunates Läti parlamendi võtma ettepaneku ametliku analüüsi alla. Kampaania ajendas edukalt valitsust nõudma koolidelt tasuta menstruaalhügieenitoodete pakkumist, mis on suur samm edasi soolise võrdõiguslikkuse ja terviseõiguste valdkonnas Lätis. See muutis perioodilise vaesuse pigem põhiõiguste kui heategevuse küsimuseks, näidates, kuidas kogukonna juhitud algatused võivad muuta igapäevase ebavõrdsuse struktuurimuutusteks. 

Sarnaselt edukale Euroopa kodanikualgatusele „My Voice, My Choice“, mis kasvas väikesest piiriülesest kampaaniast kogu Euroopat hõlmavaks reproduktiivõiguste liikumiseks, näitab Läti algatus, et kehaline autonoomia ja võrdsus on kogu Euroopas omavahel tihedalt seotud küsimused. Olenemata sellest, kas keskendutakse abordile või menstruatsioonile juurdepääsule, jagavad need liikumised ühist sõnumit: tõeline sooline võrdõiguslikkus algab siis, kui kellegi keha ei ole takistuseks tema õigustele või ühiskonnas osalemisele. 

Kas viimane piirkondlik petitsioon, millele te alla kirjutasite, võiks olla järgmine Euroopa kodanikualgatus?

Meie kuuluvustunne algab lokaalselt, kohtades, kus me kasvame, õpime ja elame. Need tuttavad keskkonnad kujundavad seda, kuidas me maailma näeme ja millest me kõige rohkem hoolime. Sageli tunneme kõigepealt ära probleemid ja hakkame tegutsema just nendes kohalikes oludes, alustades petitsioonide esitamist, liitudes ühendustega või korraldades naabruskonna kampaaniaid. Nii kujuneb kodanikuühiskond ja sealt tuleb energia kollektiivseteks muutusteks. Kuid paljud neist probleemidest ulatuvad palju kaugemale kohalikust tasandist. Hariduse, võrdõiguslikkuse ja keskkonnaga seotud mured ühendavad inimesi kogu Euroopas, paljastades, kui tihedalt on meie isiklik identiteet ja Euroopa tegelikkus omavahel seotud.

Euroopa kodanikualgatus tugineb sellele seosele, muutes kohalikud meetmed Euroopa mõjuks. Kodanikud saavad Euroopa kodanikualgatuse foorumi kaudu leida vahendeid, nõuandeid ja praktilist tuge, et nende põhjuseid edasi arendada, muutes väikese kogukonna jõupingutused kampaaniateks, mis mõjutavad poliitikat kogu Euroopa Liidus. Iga Euroopa liikumine algab inimestega, kes hoolivad sellest, mis toimub nende oma kogukonnas, ja mõnikord on just see koht, kus Euroopa järgmine suur idee on juba kuju võtmas.

Autori kohta:

Maya Kaufmann on organisatsiooni Democracy International Euroopa praktikant, kes toetab kodanike osaluse ja Euroopa demokraatia projekte. Tal on kogemusi ELi kodanikuaktiivsuse ja poliitilise kommunikatsiooni alastes teadusuuringutes ja teabevahetuses. Tal on Leideni Ülikooli rahvusvaheliste suhete ja organisatsioonide bakalaureus, kus ta on spetsialiseerunud desinformatsioonile ja strateegilisele kommunikatsioonile globaalses meedias.