Kuidas Glüfosaat Stop Glyphosate tõi kaasa väikese revolutsiooni

Kodanikualgatus, millega lõpetatakse pestitsiididele ELi heakskiidu andmine salajase tööstuse uuringute põhjal

Selleks et Euroopa kodanikualgatus oleks edukas, ei piisa miljoni allkirja kogumisest kogu Euroopas. Samuti eeldab see, et komisjon on valmis muutma loodetavasti eduka Euroopa kodanikualgatuse nõudmised seadusandlikuks ettepanekuks ning parlament ja nõukogu on valmis selle seadusandliku ettepaneku vastu võtma seda vähendamata. Seda, kui oluline on, et Euroopa kodanikualgatuse korraldajad järgiksid aktiivselt kogu nende algatatud õigusloomeprotsessi, näitab Euroopa kodanikualgatuse „Lõpp glüfosaadile“ näide ja selle edu salatööstuse uuringute kasutamise kaotamisel ELi heakskiitmismenetlustest.

Pilt – Euroopa kodanikualgatuse „Stop Glyphosate“ korraldajad külastasid Euroopa Komisjoni 2017. aasta septembris. Pildil vasakult: Vytenis Andriukaitis (Euroopa Komisjoni tervishoiuvolinik), Franziska Achterberg (Greenpeace), Martin Pigeon (Euroopa ettevõtete vaatluskeskus), Jorgo Riss (Greenpeace), Helmut Burtscher-Schaden (GLOBAL 2000 – FOE Austria), David Schwartz (WeMove), Angeliki Lyssimachou (Pesticide Action Network Europe), Mika Leandro (WeMove), Lisa Vickers (Avaaz) ja Frans Timmermans (Euroopa Komisjoni asepresident).

Nüüdseks on see kestnud üle kolme aasta, kuid ma mäletan, nagu see oli eile. Päeval, mil tollane ELi tervishoiuvolinik Vytenis Andriukaitis esitas seadusandliku ettepaneku tööstusuuringute salastatuse kaotamiseks. Käesolev ettepanek oli ametlik vastus Euroopa kodanikualgatusele „Lõpp glüfosaadile“, mida mul oli au osaleda organisatsiooni GLOBAL 2000 (Friends of the Earth, Austria) esindajana. Selle Euroopa kodanikualgatusega nõudisime maailma parima müügi ja väga vastuolulise pestitsiidi, umbrohutõrjeks kasutatava glüfosaadi keelustamist. Seda meid eitati. Meie nõue tagada, et pestitsiidide teaduslik hindamine ELi loa saamiseks põhineks üksnes avaldatud uuringutel, viis käesoleva seadusandliku ettepanekuni.

Ma istusin rongis tagasi Viini valitsusväliste organisatsioonide kohtumiselt Brüsselis ja alustasin just õigusakti teksti uurimist, kui üks Saksa ajakirjanik mind kutsus ja küsisin oma arvamust ettepaneku kohta. Kuna ma arvasin vaid seaduse teksti ja ei olnud ka advokaat, oli minu vastus veidi ettevaatlik, kuid siiski üsna positiivne. Ma ütlesin, et kui kõigi tööstusuuringute automaatne avaldamine kõikides loamenetlustes tõepoolest toimuks (nagu teatas komisjon), ei oleks see midagi muud kui väike revolutsioon. 

See toimus 2018. aasta aprillis. Vahepeal on see väike revolutsioon tegelikult toimunud: Alates 27. märtsist 2021 ei tohi salatööstuse uuringute alusel kogu ELis lubada ühtegi toiduga seotud toodet, näiteks pestitsiide, lisaaineid, pakkematerjale ega geneetiliselt muundatud organisme. See on paradigma muutus ja võib muutuda ülemaailmseks pöördepunktiks: Esimest korda ajaloos on sõltumatutel akadeemilistel teadlastel võimalik kontrollida neid tootjauuringuid, mida tööstus on aastakümneid kasutanud oma toodete ohutuse tõendamiseks.

„Ja Euroopa kodanikualgatusele alla kirjutanud rohkem kui miljonile eurooplasele on väga hea öelda: teie allkiri on ära makstud“.

Teie toetusel saime teha ELis olulisi seadusandlikke parandusi. Täiustused, millel on ülemaailmne mõju. Sest kui uuring on ELis avaldatud, toimub see kõikjal.

Kolm otsustavat edutegurit

Tagasi vaadates loen kokku kolm olulist elementi, mis võimaldasid seda edu saavutada: Esiteks oli Euroopa kodanikel, meedial ja valitsusvälistel organisatsioonidel jätkuvalt suur huvi glüfosaadi küsimuse vastu. See huvi tulenes kahe rahvusvahelise tervishoiuasutuse, Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Maailma Terviseorganisatsiooni Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse (IARC) vahelisest haruldasest avalikust reast.

„Vaidlustas glüfosaadi kantserogeensust“.

Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse (IARC) moodustatud vähieksperdid jõudsid üksmeelselt järeldusele, et aine on inimeste jaoks tõenäoline kantserogeen, samas kui EFSA ei lisanud glüfosaati ühtegi vähikategooriasse (isegi mitte oletatavasse kantserogeeni). Pestitsiide käsitlevate ELi õigusaktide kohaselt oleks glüfosaadi tunnustamine tõenäolise kantserogeenina nõudnud herbitsiidi keelustamist. See vastuolu, mis on tänaseni lahendamata, andis meie Euroopa kodanikualgatusele vajaliku tagatuule, et koguda vähem kui viie kuu jooksul miljon allkirja.

Teine meie edu põhjus oli see, et selle vastuolu tõttu tunnistas üha suurem hulk ELi otsusetegijaid meie üleskutset läbipaistvusele kui mõistlikku ja lõppkokkuvõttes vajalikku parandust kehtivas õigusraamistikus. ELi ametiasutused usaldasid nii palju kulusid, et nende glüfosaadikartelli blanš põhines peaaegu eranditult tööstusuuringutel, mida hoiti salajas, samas kui WHO vähiklassifikatsioon tugines üksnes avaldatud teadusuuringutele.

„WHO klassifikatsioon oli seega läbipaistev ja teaduslikule kontrollile avatud. ELi autoblanš ei olnud“.

Euroopa Komisjon oli sellest üsna teadlik. Juba 2016. aasta märtsis teatas tervishoiuvolinik Andriukaitis pressikonverentsil, et ta soovib kontrollida, kas avalik huvi uuringute avalikustamise vastu ei kaalu üles tootjate huvi hoida neid saladuses. Kui oli selge, et vastus oli „jah“, algatas ta seadusandliku ettepaneku ja tegi selle tutvustamiseks Euroopa Parlamendile, liikmesriikidele ja eesistujariigile Austriale palju aega. Viimane andis mulle kui Euroopa kodanikualgatuse Stop Glyphosate Austria esindajale au korraldada Viinis volinikega ühine pressikonverents. See võimaldas meil juhtida tähelepanu kõnealuse seadusandliku algatuse tähtsusele ja nõukogu eesistujariigi Austria olulisele rollile selle rakendamisel juba kaks kuud enne eesistumisperioodi algust.

„Selle sammuga suurema läbipaistvuse nimel reageerime eurooplaste muredele,“ ütles tervishoiuvolinik Andriukaitis Viinis toimunud pressikonverentsil: „Loodan, et seadus võetakse vastu enne 2019. aasta mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Selleks on vaja Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide toetust. Selles võib mängida otsustavat rolli Austria ELi eesistujariik.“

Kolmas (ja minu arvates kõige olulisem) tegur oli see, et meil – st Euroopa kodanikualgatust korraldanud valitsusvälistel organisatsioonidel – oli valmisolek, ressursid ja vajalikud teadmised õigusloomeprotsessi jälgimiseks ja toetamiseks.

Miks see oli nii oluline? Varsti pärast selle avaldamist seisis komisjoni läbipaistvusettepanek silmitsi suurte tööstusharude tugeva tagasilöökiga.

Sektori varjatud võitlus läbipaistvuse vastu

Kuigi tööstus ei suutnud oma avalikes avaldustes piisavalt rõhutada, kui oluline on nende jaoks läbipaistvus, mängisid nad stseenide taga teistsugust mängu. Pestitsiiditootjate, toiduainetööstuse ja keemiatööstuse rahvusvahelised ühendused värvisid Euroopa majandusele ebasoodsa konkurentsiolukorra stsenaariume, millel on negatiivne mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele. Nõukogu eesistujariigile saadetud seisukohavõttudes ja kirjades nõudsid tööstusharu esindajad komisjoni ettepanekusse tõsiseid muudatusi. Näiteks tuleks ettepanekus esitatud selgelt määratletud ja kitsaid konfidentsiaalsuskriteeriume laiendada ning vastupidiselt komisjoni kavatsusele ei tohiks tootja uuringuid avaldada iga loamenetluse alguses, vaid alles selle lõpus. Samuti ei peaks tööstusharu tõendama, et andmete avaldamine asutuse poolt kahjustaks tema ärihuve, vaid tõendamiskohustus peaks lasuma ametiasutusel.

Oli ilmne, et kui need sektori muudatused osutuvad edukaks, muudaksid need läbipaistvust käsitlevate õigusaktide kavatsuse vastupidiseks. Sellegipoolest leidsid nad otsustavat toetust Euroopa Parlamendi juhtiva keskkonnakomisjoni raportöörilt, Saksamaa konservatiivselt konservatiivselt Euroopa Parlamendi liikmelt Renate Sommerilt. Ta võttis üle peaaegu kõik tööstuse eespool nimetatud nõudmised ja lisas need oma ettepaneku projekti. See toimus 2018. aasta suvel.

Praeguses mänguetapis oli väga tervitatav, et keskkonnaõigusele spetsialiseerunud valitsusvälise organisatsiooni Client Earth juristid astusid meiesse ja pakkusid meile tuge. Üksikasjalikus õiguslikus analüüsis tõstsid nad esile need komisjoni ettepaneku tugevad küljed, mida tuleks säilitada, ning määratlesid samal ajal mitu konkreetset võimalust edasiseks täiustamiseks.

Peatage glüfosaadi ühikud uuesti

Meie, Euroopa kodanikualgatuse korraldajate jaoks vääris Client Earthi õiguslik analüüs kullas kaalu. See oli aluseks ühisele seisukohale, mida me esitlesime Stop Glyphosate nimel 14. septembril 2018 Brüsselis toimunud pressikonverentsil. Samuti pidi see saama meie tugevaimaks vahendiks, et seista vastu tööstuse püüetele läbipaistvusettepanekut järgnevatel kuudel nõrgendada. Tegime seda kirjades ja kõnelustes Euroopa Parlamendi liikmete, liikmesriikide esindajate, nõukogu eesistujariigi Austria ja Euroopa Komisjoniga.

Asjaolu, et me suutsime oma argumente veenda, sai nähtavaks 2018. aasta oktoobri keskel, kui lekkimise tõttu ilmnes nõukogus juba niigi edenenud läbirääkimiste seis.

„Lekkinud nõukogu dokumentides leitud tulemused olid paremad kui kõik, mida me oleksime julgenud loota.“

Nõukogu tugevdas komisjoni ettepaneku positiivseid elemente, kõrvaldas varasema ebaselguse ja kaitses olemasolevaid keskkonnateabele juurdepääsu õigusi. Tööstuse muudatusettepanekud, mis oleksid läbipaistvuse ettepanekut pärast tunnustamist nõrgendanud, ei kajastunud nõukogu seisukohas.

Seega on võimalused tööstusharu uuringute salastatuse varajaseks lõpetamiseks märkimisväärselt paranenud. Sellele vaatamata tuli järgmise kuu jooksul, enne kui tervishoiuvolinik Andriukaitis 2019. aasta veebruaris sai selgeks, et „esimene kodanikualgatus saab kokkulepitud õigusaktid“, hoida kõrvale mõnest tõsisest komistuskivist ja kõrvaldada takistused. Need takistused tulid taas Euroopa Parlamendi keskkonnakomisjoni konservatiivselt raportöörilt Renate Sommerilt. Pärast seda, kui oli selgunud, et ei komisjon ega nõukogu ei toetanud tööstuse kahanemiskatseid, püüdis Renate Sommer lükata ettepaneku menetlemise ajakava edasi järgmisele ametiajale. See oleks muutnud ebaselgeks, kas vastvalitud parlament ja uus komisjon isegi võtavad läbipaistvusalgatuse uuesti kasutusele. Kui see nii oleks, oleks tootmisharul olnud kuni selle ajani aega, et teha oma soovid teatavaks otsustavates punktides asjakohase rõhuasetusega. On täiesti mõeldav, et poliitiliste arvamuste kujundamine oleks teises katses astunud teistsugusesse suunda.

Seega ütles Renate Sommer 15. oktoobril 2018 Euroopa Komisjoni ja nõukogu üllatuseks uudisteportaalile POLITICO, et kõik parlamendi fraktsioonid olid kokku leppinud, et läbipaistvusettepanekut ei tohiks praegusel ametiajal enam lõpule viia. Ta oli selle tõukega peaaegu edukas. Kuid praeguses etapis ilmnes neljanda eduteguri tähtsus: lugupeetud.

Vajalik natuke

See õnne tagas, et oleme õigel ajal õigel ajal õiges kohas, et varakult ära tunda, mida pruuliti. Teiste rühmade variraportööridega ühendust võttes leidsime, et vastupidiselt väidetule ei nõustunud kõik neist ajakavast kõrvalekaldumisega. Ei komisjon ega nõukogu. Selle tulemusena võeti kasutusele palju hoobasid. Parlamendis väljastati puksiir, mis hiljem oli seitse päeva ja veelgi rohkem fraktsioonide koosolekuid, kulmineerudes 23. oktoobril uudisteportaalis POLITICO, et parlamendi keskkonnakomisjon pöördus tagasi algse ajakava juurde.

Ka mitme hääletuse puhul oli otsustavaks teguriks õnne, kus õigusakti teksti allasurumine võis sageli kummutada vaid mõne häälega. Pärast seda, kui Renate Sommeri muudatusettepanekud ei saanud täiskogu esimesel hääletusel 11. detsembril häälteenamust, alustas ta viimast katset määrust „hävitada“, mida ta nimetas ELi jaoks „ohtlikuks“. Ebatavalise sammuna palus ta täiskogul komisjoni ettepanek tervikuna tagasi lükata.

11. detsembril 2018 palus raportöör Renate Sommer täiskogul lükata läbipaistvusettepanek tervikuna tagasi. 244 parlamendiliiget, kellest enamik kuulub Euroopa Rahvaparteisse, jälgisid seejärel teda ja hääletasid eelnõu vastu, 60 parlamendiliiget hoidus hääletamisest, kuid 360 parlamendiliikme enamus hääletas läbipaistvusettepaneku poolt. Seejärel astus Renate Sommer tagasi.

Renate Sommeri tagasiastumine sillutas teed konstruktiivsele ja intensiivsele kolmepoolsele kohtumisele, mis algas 2019. aasta jaanuari alguses ja lõppes edukalt veebruaris.

Läbipaistvus – usalduse eeltingimus, kuid mitte tagatis

Üks Euroopa Komisjoni peamisi motiive tööstusuuringute salajasuse kaotamisel oli usalduse suurendamine ELi loasüsteemi ja kaasatud institutsioonide vastu. Ja jah, on tõsi, et läbipaistvus on usalduse eeltingimus. Kuid see ei ole mingil juhul tagatis. Lõpuks on usalduse jaoks otsustava tähtsusega selle kvaliteet, mis muutub läbipaistvuse kaudu nähtavaks. Pestitsiididele lubade andmise menetluse suhtes kohaldatakse ühelt poolt varasemate salajaste tööstusuuringute teaduslikku kvaliteeti ja teiselt poolt ametiasutuste poolt nende uuringute hindamise kvaliteeti.

Käimasolev EL glüfosaadi uuesti heakskiitmiseks Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja Euroopa Kemikaaliameti (EChA) poolt on esimene menetlus, mis viiakse läbi kooskõlas uute läbipaistvuseeskirjadega. Seda seetõttu, et Glyphosate Renewal Group on avalikustanud oma uuringud, mis võimaldavad sõltumatutel kolmandatel isikutel teostada teaduslikku kontrolli. See on viimasel ajal viinud kriitiliste otsusteni tööstuse genotoksilisuse uuringute teadusliku kvaliteedi ja asutuse täpsuse kohta tööstuse näriliste kantserogeensuse uuringute hindamisel (viimase sõltumatu hindamine tehti võimalikuks varem Euroopa Kohtu otsusega). See, kuidas ametiasutused tegelevad sõltumatute teadlaste kriitiliste otsustega, määrab, kas Euroopa Liit suudab taastada kodanike usalduse ELi institutsioonide ja lubade andmise menetluste vastu. Glüfosaat, mis oli ELi uue läbipaistvuskorra käivitaja, saab ka selle toimimise lakmustest.