Viis edutegurit Eesti kodanike mõjuvõimu suurendamise platvormi taga

Pärast vabaduse taastamist 1991. aastal on Eesti saanud teerajajaks digitaalvalitsuses ja e-valitsuses, kus väike Balti riik rakendab uuenduslikke lahendusi demokraatliku protsessi edendamiseks. Üks silmapaistvamaid saavutusi selles valdkonnas on algatuse „Inimeste algatus“ loomine, mis on digitaalne platvorm, mis annab kodanikele võimaluse osaleda oma riigi poliitika ja õigusaktide kujundamises. Keskendudes viiele tegurile, oleme näinud, kuidas on platvorm kõigest seitsme aasta jooksul nišileheküljelt leibkonna nimeks muutunud ning tal on õigus alustada avalikke arutelusid ja muuta seadusi.

Esiteks on vaja õigusakte mõista. Sarnaselt Euroopa kodanikualgatusega võimaldab platvorm Eesti kodanikel teha ettepanekuid uute õigusaktide ja poliitikameetmete kohta, neid arutada ja ühiselt kujundada, kasutades kaasaegseid digivahendeid. Euroopa kodanikualgatuse miljoni allkirja asemel on Eestis vaja 1000 allkirja, et saata algatus parlamendile, või 1 % kohaliku omavalitsuse kodanike allkirja, et saata see omavalitsusele.

Hiljuti tähistati platvormi 7. sünnipäeva. Selle aja jooksul on antud üle 500000 allkirja (üle kolmandiku Eesti elanikkonnast oleks 200 miljonit allkirja), parlamendile on saadetud 119 algatust, 60 kohalikele omavalitsustele (umbes pooled kõigist kohalikest omavalitsustest on saanud algatuse Rahvaalgatus.ee kaudu) ja nende kasutajabaas kasvab endiselt kiiresti. Rahvalehe kasutajate arv on võrreldav Eestis 2019. aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimistel antud digitaalallkirjade arvuga.

Joonis 1 – Kui palju digitaalseid hääli anti Eesti valimistel aastatel 2005–2023: KOVi kohalikud valimised, RK – parlamendivalimised, Euroopa Parlamendi valimised.

Kui vaadata 2023. aasta valimistel meie 101 parlamendiliikme häälte arvu ja võrrelda seda 101 kõige populaarsema algatuse allkirjade arvuga kohtuasjas Rahvaalgatus.ee, näeme, et need on sarnased. Praeguse suundumuse kohaselt peaks järgmine 500000 allkirja laekuma järgmise kahe aasta jooksul, kuid me saame juba kindlalt öelda, et Rahvaalgatus.ee ja seda ümbritsev ökosüsteem on kaasanud poliitikas korrapärasemad kodanikud kui Eesti kodanikud (lisaks hääletamisele).

Joonis 2. 101 parima algatuse allkirjade arv (oranž) võrreldes häältega, mille sai viimastel valimistel 101 parlamendiliiget (sinine).

Neil aastatel oleme näinud, et paarist algatusest on saanud seadused. Näiteks 2019. aasta algatus karusloomakasvanduste keelustamise kohta Eestis, mille tulemusel keelati parlamendil alates 2023. aasta juulist karusloomafarmid, ning 2020. aasta petitsioon perekonnaseaduse muutmiseks, millega tehakse ettepanek muuta samasoolisi paare diskrimineerivat perekonda ja tagada nende põhiseaduslik õigus võrdsele kohtlemisele, mille tulemusel muudeti samasooliste abielu alates 2023. aasta juunist legaliseerimiseks. Paljud kohalikud probleemid on saanud väga vajalikke arutelusid ja avalikku tähelepanu on esile kerkinud hulgaliselt teemasid. Üks neist teemadest 2022. aastal oli perehüvitiste küsimus. Eesti Koostööassambleel vestlesime kaks selle algatuse taga olevat naist – Teele ja Liina. Nende algatus ei muutnud seda seaduseks, kuid enda sõnul said nad kasutada platvormi, et avada kogu avalik arutelu sellel teemal ja murda seda ümbritsevat vaikust. Lisaks ütlesid nad, et nende algatus oli ajendatud valitsusest, kes kiirustas seadust ja ei pidanud kinni headest õigusloometavadest, käitudes protestina valitsuse vastu, kes kasutab kõiki teisi osapooli. Aasta pärast on autorid käivitanud uue populaarse algatuse seaduse tagasipööramiseks ning uus valitsus on retoorikas toetanud ideed sõnastada ümber suur osa väidetavalt kiirustatud perehüvitisi käsitlevast seadusest. See tähendab, et platvorm on andnud kodanikele võimaluse mitte ainult oma arvamust parlamendile esitada, vaid sellel on ka reaalne mõõdetav mõju õigusloomeprotsessile. 

Meie analüüsis võib platvormi edu seostada viie põhiteguriga, mis on olnud meie töös esiplaanil:

1. Juurdepääsetavus: Rahvaalgatus.ee on kavandatud nii, et see oleks kasutajasõbralik ja kergesti kättesaadav kõigile kodanikele, olenemata nende tehnoloogilisest oskusteabest. See on märkimisväärselt vähendanud kodanikuosaluse tõkkeid ja võimaldanud suuremal hulgal hääli demokraatlikus protsessis osaleda.
2. Läbipaistvus: Platvorm edendab juhtimise läbipaistvust, muutes kodanike jaoks lihtsaks jälgida oma ettepanekute edenemist ja jälgida, kuidas valitsus neid käsitleb. Kuna saate jälgida teie toetatud algatuse menetlusi, on see suurendanud usaldust valitsuse ja selle kodanike vahel, mis on suurendanud kodanikuaktiivsust. 
   
3. Koostöö: Julgustab koostööd tegema, võimaldades kasutajatel teineteise ettepanekuid kommenteerida ja arutada, kasutades kohustuslikku koosloomeetappi (vähemalt 3 päeva). Selle tulemusel on tehtud põhjalikumaid ja paremini läbimõeldud ettepanekuid, sest kasutajad saavad tugineda üksteise ideedele ja tegeleda võimalike puudustega, leides samal ajal üksteist ja ühendades sarnased algatused ühte.
4. Reageerimisvõime: Riigikogu on näidanud üles kindlat tahet suhtuda ettepanekusse tõsiselt.ee. Kodanike ideede kaasamisega ja nende tagasiside kaasamisega õigusloomeprotsessi on parlament näidanud, et ta väärtustab oma valijate panust, tõhustades veelgi demokraatlikku protsessi Eestis.
5. Integreerimine e-valitsusega: Rahvaalgatus.ee on sujuvalt integreeritud Eesti olemasoleva e-valitsuse taristuga, nagu elektrooniline ID-kaardisüsteem, SIM-kaardikeskne mobiilne ID ja selle uuem nutitelefonikeskne vaste: nutikas ID. Selline integratsioon on muutnud kodanike jaoks veelgi mugavamaks demokraatlikus protsessis osalemise, mis on platvormi vastuvõtmisele kaasa aidanud.

Viimase 1,5 aasta jooksul, mil olen olnud Euroopa kodanikualgatuse saadik, on olnud rõõm tunnistada, et need põhialused on olemas ka Euroopa kodanikualgatuses ning üldine loogika on väga sarnane meie enda tööga. Kui liikmesriigid arendavad ja populariseerivad oma riiklikke vahendeid, et anda kodanikele võimalus osaleda riiklikes õigusaktides, on võimalus, et üha rohkem inimesi otsib ka ELi tasandit, luues laialdase koostoime kodanike suuremast osalemisest poliitikas, mis omakorda seadustab meie demokraatlikku süsteemi.