Euroopa kodanikualgatus: puuduvad ELi vahendid riikidele, kus puudub sõltumatu kohtusüsteem ja õigusriigi põhimõte?

Euroopa kodanikualgatus: anda uutele ELi liikmesriikidele kindel tähtaeg oma kohtusüsteemi reformimiseks ning seada õigusriigi vahenditele juurdepääs kõigile liikmetele.

Euroopa kodanikualgatuses „Korruptsiooni peatamine ELis“ pakutakse hiljuti ühinenud riikidele kindlat ajakava oma kohtusüsteemi reformide läbiviimiseks. Samuti kutsub komitee üles järgima õigusriigi põhimõtet, mis on iga liikmesriigi jaoks ELi vahendite saamise tingimus.  

Me oleme „Stop corruption in EU“ algatajad veendunud, et Euroopa rahaliste vahendite pettus ja väärkasutamine mõjutab kõiki riike ja kõiki kodanikke, kes maksumaksjatena panustavad ELi eelarvesse. Seepärast teeme ettepaneku muuta Euroopa õigusakte, mis aitavad tagada õigusriigi põhimõtte järgimist ja vähendada korruptsiooni.

Korruptsioon on nähtus, mida ei saa kunagi täielikult likvideerida, kuid selle kahju saab leevendada ja piirata õigusriigi tõhusa jõustamisega.

Eurobaromeetri uuringu kohaselt usub 71,6 % eurooplastest, et ELi vahenditega seotud pettused on levinud, ning üle 80 % toetab ja tunnistab õigusriigi peamiste põhimõtete tähtsust.

Euroopa vahenditega seotud pettuseohu haldamisse on kaasatud paljud üleeuroopalised institutsioonid ja mehhanismid, kuid protsessi kõigis neljas etapis – ennetamine, avastamine, uurimine ja sanktsioonid – saavad samaaegselt osaleda ainult liikmesriikide ametiasutused.

Usume, et Euroopa Prokuratuuri asutamine annab ELile täiendavad õigused selliste rikkumiste uurimiseks ja nende eest karistamiseks, kuid see ei kaota ega vähenda riiklike ametiasutuste olulist rolli korruptsioonivastases võitluses, õigusriigi põhimõtte jõustamisel ja järgimisel.

Seoses eeltooduga oleme Euroopa kodanikualgatuse „Stop corruption in EU“ algatajad seadnud järgmised kaks eesmärki:

1. Äsja ühinenud riikidele range ajakava kehtestamine oma kohtusüsteemi reformide läbiviimiseks

ELi laienemise viimase kolme vooru tulemusena ühinesid 13 uut liikmesriiki – Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Ungari ja Tšehhi Vabariik 2004. aastal, Bulgaaria ja Rumeenia 2007. aastal ning Horvaatia 2013. aastal.

Uued liikmesriigid võivad saada abi ühinemiseelsetest ja ühtekuuluvusfondidest ning struktuurireformi tugiprogrammist.

Erinevalt 2004. aastal ühinenud riikidest ja 2013. aastal Horvaatiast oli Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine 2007. aastal seotud koostöö- ja jälgimiskorraga, kuna need kaks riiki ei olnud veel teinud piisavaid edusamme kohtureformi, korruptsiooni ja (Bulgaaria puhul) organiseeritud kuritegevuse valdkonnas.

Algatuse registreerimise ajal eelmise aasta septembris olid Bulgaaria ja Rumeenia olnud ELi liikmed üle 12 aasta. Seejärel otsustas Euroopa Komisjon 2019. aasta novembris, et Bulgaaria puhul võib koostöö- ja jälgimiskorra järelevalve lõpetada (hääletatakse Euroopa Parlamendis, kuid mitte Euroopa Liidu Nõukogus), kuid seda kohaldatakse jätkuvalt Rumeenias.

Bulgaaria ei ole seni oma prokuratuurisüsteemi reformi veel lõpule viinud, ELi vahenditega seotud pettused on väga levinud ning 40st suurkorruptsiooni uurimisest aastatel 2014–2019 on süüdimõistvad kohtuotsused lõppenud ainult kolmega.

Kuigi koostöö- ja kontrollimehhanismiga seatakse täpsed ja selged eesmärgid, ei kehtestata sellega nende rakendamise tähtaegu (koostöö- ja jälgimiskorra kogukestus) ega tagajärgi nende saavutamata jätmise korral.

Võttes arvesse Bulgaaria ja Rumeenia kogemusi ning pidades silmas ELi edasist laienemist, teeme ettepaneku kehtestada range 10-aastane periood, mille jooksul äsja ühinenud riigid peavad läbi viima oma kohtusüsteemi reforme ja tagama tõhusa korruptsioonivastase võitluse.

2. Õigusriigi sidumine ELi vahendite saamisega liikmesriikide poolt

Puudused õigusriigi põhimõtte kohaldamisel ei mõjuta mitte ainult suutlikkust vähendada ELi vahenditega seotud pettusi ja korruptsiooni, vaid ka peamiste ametiasutuste sõltumatut toimimist, ettevõtluskeskkonna kvaliteeti ja majandusarengut, meedia sõltumatust, riigi rahanduse läbipaistvust ja paljusid muid valdkondi, mis on kõigi Euroopa kodanike jaoks üliolulised.

Praegune Euroopa Komisjon on teatanud kavatsusest jälgida õigusriigi põhimõtte järgimist kõigis ELi liikmesriikides. 2019. aasta aprillis hääletas Euroopa Parlament direktiivi üle, millega seotakse ELi vahendite saamine õigusriigi põhimõttega. Nüüd on 14 kuud oodata Euroopa Liidu Nõukogu otsust kõnealuse direktiivi kohta.

Meie kodanikualgatuses tehakse ettepanek kehtestada selged kriteeriumid ja võrdlusalused, mis on seotud õigusriigi põhimõttega, et tulemustest täpselt aru anda; ning kehtestada võimalus kehtestada moratoorium (ajutine peatamine) Euroopa rahaliste vahendite väljamaksmisele riikidele, kes neid kriteeriume ei täida, kuni eeskirjade eiramised on kõrvaldatud.

Euroopa Liidu järgmises seitsmeaastases eelarves ette nähtud toetuste ja intressivabade laenude märkimisväärne suurenemine ning nende katmiseks kavandatud 750 miljardi euro suurune laen maksavad tagasi kõik Euroopa kodanikud. See suurendab veelgi tungivat vajadust rangemate pettusevastaste meetmete ja asjakohase mehhanismi järele, et tagada õigusriigi põhimõtte järgimine kõigis liikmesriikides.

Meie Euroopa kodanikualgatus tänab siiralt kõiki, kes on meiega ühendust võtnud ja on meid seni toetanud. Oleme suunanud kõik kodanikud, kes soovisid teatada konkreetsetest korruptsioonijuhtumitest vastutavatele ametiasutustele. Me tervitame igasugust kodanikutegevust, nõustamist ja valmisolekut algatusega seoses abi anda.