Kodanikud kiirendavad muutusi Euroopa demokraatlikul maastikul

„Euroopa kodanikualgatus tähistab vaieldamatult märkimisväärset edasiminekut kodanike kaasamise edendamisel ning kaasavama ja riikidevahelisema Euroopa Liidu ülesehitamisel“, kirjutab Itaalia üliõpilane ja spetsialist Paola Ladisa oma magistritöös pealkirjaga „Euroopakodanikualgatus: tee riikidevahelise demokraatia suunas Euroopas?“ „Kuid ta jätkab, et „...on ilmne, et probleemid püsivad. Kodanike piiratud entusiasm ja komisjoni ettevaatlik lähenemisviis Euroopa kodanikualgatuse taotluste täielikule omaksvõtmisele tekitavad ebakindlust seoses selle potentsiaaliga toimida Euroopa riikidevahelise demokraatia ümberkujundava katalüsaatorina.“

Selles Euroopa kodanikualgatuse foorumi artiklis teeb Paola Ladisa kokkuvõtte oma uuringu peamistest argumentidest. (märkus lugejale: artiklis esitatakse üksnes autori seisukohad ja seda ei saa mingil juhul pidada komisjoni seisukohtade kajastamiseks). 

Muutused ja edusammud ELi keerukates masinates on tingitud keerulisest ja sageli esile kutsutud tehnokraatlikust otsustusprotsessist. See protsess on siiski läbinud ja kogeb jätkuvalt järkjärgulist demokratiseerimist, soodustades kodanikuühiskonna ja Euroopa kodanike suuremat kaasamist. Selle arengu murranguline näide on Euroopa kodanikualgatus, riikidevaheline demokraatia vahend, mis on esimene omataoline Euroopa tasandil. Algatus annab miljonile kodanikule vähemalt seitsmest eri liikmesriigist võimaluse esitada Euroopa Komisjonile seadusandlik algatus.

Kas me oleme tunnistajaks uuele kodanikest lähtuva juhtimise ajastule Euroopa südames? Selle vahendi potentsiaali ja toimimise uurimine ei ole mitte ainult intrigeeriv, kuna see on seotud käimasolevate aruteludega Euroopa Liidu olemuse ja sellele kõige sobivama demokraatliku mudeli üle, vaid ka seetõttu, et see ajendab mõtlema kodanike võimaluste ja õiguste üle.

Euroopa demokraatlik pusle: demokraatia sidumine Euroopa südamega

Euroopa Liidu jätkuv poliitiline areng nõuab suuremat legitiimsust, mis tuleneb liidu kodanikest. Nendele muutuvatele nõudmistele vastamiseks on Lissaboni lepingus eraldi osa, millega võetakse kasutusele uuenduslikud demokraatlikud mehhanismid, mis hõlmavad nii esinduslikku juhtimist kui ka otsest kaasamist. Euroopa kodanikele antakse juurdepääs mitmesugustele osalusvahenditele, mis ulatuvad kaugemale ametlikust poliitilisest esindatusest. Nende vahendite hulka kuuluvad tegevuskava koostamise vahendid, eelkõige petitsioonid Euroopa Parlamendile ja Euroopa kodanikualgatus. Lisaks on poliitika kujundamisel olemas sisendimehhanismid, nagu avalikud konsultatsioonid, juurdepääs dokumentidele, järelhindamine ja kaebused haldusomavoli kohta. Euroopa Komisjon kaasab kodanikke ja sidusrühmi järjepidevalt avalikesse konsultatsioonidesse kogu poliitika väljatöötamise ja õigusloome protsessi vältel, kasutades seeläbi huvirühmadelt saadud väärtuslikku teavet. Kuigi selline lähenemisviis pakub kodanikuühiskonnale võimalusi mõjutada tegevuskava koostamist ja tõstatab olulisi küsimusi, ei ole see siiski „inimeste reegli“otsene väljendus. Eelkõige on komisjonil märkimisväärne kaalutlusõigus otsustada, kas teha koostööd huvirühmade ja kodanikuühiskonnaga ning otsustada, kuidas saadud teavet võimendada. Lisaks aitavad lõhe suurenemisele kaasa Euroopa õigusloomeprotsessi ja bürokraatia vahelised seosed, mis hoiavad kodanikke sellest tülikast süsteemist veelgi eemale.

Osalusdemokraatia laiendamise hädavajalikkus on kooskõlas demokraatliku kontseptsiooni ülemaailmse ümbermääratlusega. Mitmekesised teooriad on püüdnud paljastada Euroopa Liidu demokraatlikku olemust, piiritledes väidetava demokraatia defitsiidi piirid ja pakkudes välja võimalikke parandusmeetmeid. Nende hulgas on keskne perspektiiv riikidevaheline demokraatia teooria, mis on tihedalt seotud Euroopa kodanikualgatusega. See teooria kinnitab, et ELi legitiimsus ja demokraatlikud puudujäägid tulenevad peamiselt sotsioloogilisest vaatepunktist, eelkõige kodanike vähesest kaasatusest. Sellest tulenevalt soovitab Bohman selle küsimuse ümber sõnastada kui „arutelulise puudujäägi“ kui demokraatliku puudujäägi. 

Riikidevahelise demokraatia teooria keskmes on tugeva piiriülese suhtluse võrgustik, mille eesmärk on muuta ja kasutada võimu piiriüleselt ja tasanditel. Bohmani enda sõnades „Piiriülene demokraatia tähendab, et piirid ei tähista erinevust demokraatliku sisemuse ja mittedemokraatliku vahel, nende vahel, kellel on normatiivne võim ja suhtlemisvabadus esitada nõudeid õigusemõistmisele, ning nende vahel, kes seda ei tee. Tegemist ei ole piiriülese, vaid piiriülese demokraatiaga; mitte ühe kogukonna demokraatia, vaid paljud erinevad kogukonnad; mitte üks demos, olenemata mitmetasandilisest, vaid paljudest demoidest“.

Riikidevahelise demokraatia vallandamine: Euroopa kodanikualgatuse potentsiaali dekodeerimine

Arutelu demokraatia võimaliku ümbermääratlemise üle ELis suunab meie tähelepanu kesksele vahendile: Euroopa kodanikualgatus. 2011. aastal Lissaboni lepinguga kasutusele võetud Euroopa kodanikualgatus on nii tegevuskava koostamise vahend kui ka kaasav demokraatlik mehhanism. Erinevalt traditsioonilistest lähenemisviisidest võib see ületada riigipiire, muutes demokraatia riikidevaheliseks osalusvormiks. Euroopa kodanikualgatus suurendab Euroopa kodanike mõjuvõimu, pakkudes ainulaadset platvormi õigusaktide ettepanekute tegemiseks, edendades otsest osalemist ELi otsustusprotsessis.

See uuenduslik vahend võimaldab miljonil kodanikul vähemalt seitsmest liikmesriigist paluda Euroopa Komisjonil esitada seadusandlik ettepanek aluslepingute rakendamiseks vajalikus küsimuses. Õiguslik alus ELi teiseses õiguses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta. Määruses on sätestatud eel- ja järelnõuded algatuse edukaks esitamiseks. Allpool esitatud pildil on lühidalt kirjeldatud etappe. 

Nõuetest ja protsessist põhjalikuma ülevaate saamiseks vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta.

Võimaldades jõupingutuste ja allkirjade piiriülest koondamist, võimendab Euroopa kodanikualgatus üksikisikute häält, käsitledes ühiseid probleeme, mis ületavad riigipiire. Lisaks seadusandlikule rollile aitab Euroopa kodanikualgatus kaasa küsimuste politiseerimisele Euroopa Liidus, soodustades ressursside vahetamist ja tekitades kodanike muresid. Euroopa kodanikualgatus on üldsuse kaasamise ja arutelu katalüsaator, edendades kommunikatsiooniarutelu ELi poliitikakujundamises. Selles julgustatakse korraldajaid esitama põhjendusi volinike ees ja avalikel kuulamistel Euroopa Parlamendis, suurendades läbipaistvust ja vastutust. Sellise kollektiivse lähenemisviisi kaudu võib ühtne Euroopa identiteet kujuneda käegakatsutavaks reaalsuseks.

Mõned arvud krõmpsuvad: edusammude hindamine ja täiustamispotentsiaali vallandamine

Andmete uurimisel on keeruline kinnitada, et Euroopa kodanikualgatus on saavutanud tunnustuse, mida see väärib. Vahend on seni andnud piiratud vastukaja. Nagu Greenwood õigesti märkis, peaks Euroopa kodanikualgatuse edu hindamine siiski ületama empiirilisi parameetreid. Selle asemel tuleks seda hinnata, tunnustades selle demokraatlikku ja riikidevahelist potentsiaali. Tuginedes Greenwoodi arusaamadele, soovitab Paola Ladisa jätkata Euroopa kodanikualgatuse analüüsi kolmes mõõtmes: 

1. Uurida selle mõju poliitiliste institutsioonide käsitletavate teemade ringi laiendamisele; 2. Hinnata selle rolli avalike arutelude edendamisel; 3. Hinnatakse korraldajate ja toetajate riikidevahelise võrgustiku püsivat kohalolekut aja jooksul.

2023. aasta juuli seisuga edukalt esitatud kümnele Euroopa kodanikualgatusele antud vastuste analüüs näitab, et kuigi komisjon näitas esitamise algetappides üles märkimisväärset toetust, on ta korraldajate ettepanekute heakskiitmisel ettevaatlik. Selline ettevaatlik lähenemisviis võib tuleneda komisjoni vastumeelsusest jagada oma seadusandliku algatuse ainupädevust kodanikega. See vastumeelsus võib siiski olla stiimuliks võrgustiku jätkuvale tegevusele isegi pärast komisjoni vastust. Teine tähelepanuväärne aspekt on seotud kodanike taotluste sisu ja ulatusega. Peaaegu kõigil juhtudel lisati nende taotlustega komisjoni tegevuskavasse uued väljavaated, keskendudes selgelt keskkonnakaitse ja kestlikkusega seotud küsimustele (esimene mõõde).

Avaliku arutelu (2. mõõde) loomisel on Euroopa kodanikualgatus paljutõotav, kuna see koondab osalejaid paljudest liikmesriikidest. Väärib märkimist valitsusväliste organisatsioonide keskne toetus, mis eristab Euroopa kodanikualgatusi, mis saavutavad edukalt künnise, ja neid, mis seda ei tee.  Selles peetakse Euroopa kodanikualgatust potentsiaalselt võimsaks väliseks lobitöö vormiks.

Korraldajate ja toetajate püsivate võrgustike (3. mõõde) uurimine toob esile jätkuvad toetuspüüdlused ja võimaliku aluse Euroopa avalikule sfäärile. Eelkõige on korraldajad võtnud vastu sihipäraseid sotsiaalmeediakampaaniaid, mis on suunatud 21–30aastastele vanuserühmale, kes on sageli sotsiaalmeedias kaasatud demograafilisse tegevusse, mille eesmärkon tuua Euroopa kodanikele lähemale.

Kuigi Euroopa kodanikualgatusel on tohutu lubadus, on väga oluline tunnistada, et see üksi ei pruugi olla imerohi kõigi ELi ees seisvate demokraatlike probleemide lahendamiseks. Arenev maastik nõuab pidevat hindamis- ja kohanemisprotsessi, et võtta arvesse meie aja dünaamilist olemust. 

Sellest hoolimata saab ja peab see ümberkujundamine algama rohujuure tasandil, mida toetavad kodanike endi toetus ja huvid. Millal kasutasite viimati oma hääleõigust riiklikel valimistel? Kuidas Euroopa Parlamendi valimised toimuvad? Millal külastasite viimast korda Euroopa kodanikualgatuse veebisaiti?