Ühinenud mitmekesisuses: riikide ametiasutuste seas korraldatud uuring näitab suuri erinevusi kodanikualgatuste populaarsuses, õiguslikus seisundis ja mõjus ELi liikmesriikides

Hiljutine uuring 13 ELi liikmesriigi ametiasutuste seas näitas märkimisväärseid erinevusi vahendite vahel, mida nad kasutavad kodanike osalemiseks avaliku poliitika otsuste tegemisel, eelkõige seoses nende populaarsuse, õigusliku seisundi ja mõjuga.

Organisatsiooni Democracy International poolt 2023. aasta märtsist juunini läbi viidud uuringu eesmärk oli koguda parimaid tavasid seoses riiklike tegevuskavade koostamise algatuste või sarnaste petitsioonide esitamise vahenditega riiklikul tasandil. Uuringu eesmärk oli koguda korraldajatele eeskirju selle kohta, kuidas algatusi luua, milliseid tugiteenuseid pakutakse, algatusega seotud veebitaristu, kuidas digiallkirju hallatakse ja milline on allakirjutanute miinimumarv riiklike algatuste jaoks kõigis liikmesriikides.

Uuringu eesmärk oli ka mõista, kui edukad on kodanikud oma riiklike algatuste registreerimisel ja kui edukad registreeritud algatused on muutumas õigusaktideks ning kuidas suurendatakse kodanike teadlikkust nendest vahenditest. Nõuetekohased vastused saadi 18 riigist 13-lt, kellel olid kodanike osalemise vahendid: Austria, Bulgaaria, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani ja Ungari.

Kui vaadata riiklike kodanikualgatuste registreerimise määra, teatasid ainult Austria, Taani, Soome, Ungari ja Läti üle 30 registreeritud algatusest aastas. Bulgaaria ja Sloveenia teatasid 11–20 registreeritud algatusest, samas kui Madalmaades, Leedus, Poolas, Portugalis, Slovakkias ja Hispaanias on registreeritud vaid üks kuni kümme algatust aastas. Need erinevused kajastavad riigi tasandil erinevusi riiklike kodanikualgatuste vahendite populaarsuses, allkirjade kogumiseks eraldatud ajas ja allakirjutanute minimaalses nõutavas arvus. 

Järgmistes punktides antakse ülevaade 13 uuritud riigis kättesaadavatest riiklikest kodanikualgatuse vahenditest. Kuna riikide statistikas on erinevusi, on need rühmitatud aasta jooksul registreeritud algatuste arvu alusel, kuid riiklike vahendite kirjeldused esitatakse eraldi.

Üks kuni kümme algatust aastas: Madalmaad, Leedu, Poola, Portugal, Slovakkia ja Hispaania

Madalmaades

Eduka kodanikualgatuse algatamine Madalmaades on teiste uuritud riikidega võrreldes keerulisem. Lisaks 40,000 allkirja kogumisele ei tohi kavandatud küsimust parlamendis arutada vähemalt kaks aastat varem. Selle nõude tõttu on parlamenti jõudvate algatuste edukuse määr suhteliselt madal, kusjuures kriteeriumidele vastavad ainult kaks algatust. Kuigi edukaid algatusi arutatakse parlamendi täiskogu istungil, on lõplik otsustusõigus vastutaval valitsusametnikul. Seetõttu ei ole vahend siduv.

Leedu

Alates 2000. aastast on Leedu registreerinud 23 kodanikualgatust, millest 10 on kogunud edukalt vajalikud allkirjad. Lõplik otsus selle kohta, kas tuleks võtta edasisi meetmeid, teeb siiski Seim (parlament), mistõttu see õigusakt ei ole siduv.

Poola

Poolas peab kodanikualgatus koguma 100,000 allkirja, et esitada ettepanek Seimis (parlamendi alamkoda) kolme kuu jooksul. Ettepaneku saatus sõltub siiski parlamendiliikmete kaalutlusõigusest, kuna ettepaneku kohta ei ole kohustust õigusakte vastu võtta. Viimased edukad kodanikualgatused Poolas toimusid 2019. aastal, kui kaks ettepanekut kogusid vajaliku toetuse.

Portugal

Kodanikualgatuse vahendit Portugalis laialdaselt ei kasutata. Keskmiselt registreeritakse igal aastal ligikaudu kolm algatust ja eelmisel ametiajal suudeti kümnest algatusest saada piisavat toetust vaid neljal. Kokku on Portugali kodanikualgatuste alusel rakendatud kolme õigusakti. 

Slovakkia

Slovakkia kodanikualgatuse vahend on üks viimaseid, mille liikmesriik peab vastu võtma. Allkirjade kogumine toimub täielikult veebis ja korraldajatel on aega 30 päeva 15,000 allkirja kogumiseks. Kui algatus on edukas, arutab valitsus seda ja teeb selle kohta otsuse resolutsiooniga. Resolutsioonis võidakse teha asjaomastele ministritele või valitsusorganite juhtidele ülesandeks võtta järelmeetmeid, näiteks koostada õigusakte või esitada muid kui seadusandlikke ettepanekuid. Seni ei ole ükski algatus veel saanud piisavat toetust.

Hispaania

Alates 1982. aastast on Hispaania kodanikualgatuste rikkalik ajalugu. Kokku on esitatud 161 ettepanekut ja neist üle 110 on saanud 500,000 allkirja. Kuna sellel vahendil puudub siduv mõju, on parlamentaarse protsessi edukalt lõpule viidud vaid kolm algatust, mis on andnud positiivseid tulemusi, mille tulemusena on vastu võetud seadus.

11–20 algatust aastas: Bulgaaria, Sloveenia

Bulgaaria

Bulgaarias on algatustele allkirjade kogumise protsess üsna ainulaadne. Korraldajatel on aega kolm kuud, et koguda võimalikult palju allkirju, ilma et oleks vaja ületada miinimumnõuet või künnist. Rahvusassamblee ei aruta algatusi pärast kolme kuu möödumist ning puudub õiguslik menetlus algatusettepanekute käsitlemiseks.

Sloveenia

Kodanikualgatuse vahend muutub Sloveenias üha olulisemaks, eriti pärast COVIDi puhangut. Alates 2013. aastast on vajalikku toetust saanud vaid 22 algatust. Nagu ka teistes riikides, on nende algatuste puhul lõplik sõnaõigus parlamendil.

Rohkem kui 20 algatust aastas:  Austria, Taani, Soome, Ungari ja Läti

Austria

Austria kodanikualgatuse vahendit saab kõige paremini kasutada tegevuskava koostamisel, kuna sellel puudub siduv autoriteet. Sellest hoolimata teatas Austria ametiasutus, et see vahend on väga populaarne ning igal aastal registreeriti üle 30 algatuse. Vaatamata 33 algatusele, mis on alates 2018. aastast saanud vajalikku toetust, on oluline märkida, et see vahend toimib ideede esitamise platvormina, kuid lõpliku otsuse teeb parlament.

Taani

Taani näide on uuringus osalenud liikmesriikide seas kõige tõhusam vahend ning valitsuse veebisaidil avaldati kokku 1500 ettepanekut. Ainuüksi viimase viie aasta jooksul on 45 taotlust saanud 50,000 allkirja, mis saavutasid nõutava miinimumarvu allkirju. Kui künnis on saavutatud, käsitletakse seaduseelnõu sarnaselt teiste parlamendi resolutsioonidega. Kuigi ei ole õiguslikku kohustust edukas algatus vastu võtta, arutatakse eelnõu parlamendi istungisaalis ja asjaomastes komisjonides. Parlamendiliikmed hääletavad selle üle samamoodi nagu mis tahes muu seaduseelnõu puhul.

Soome

Soomes arutatakse edukaid algatusi parlamendi äranägemisel. See vahend, mida kodanikud laialdaselt kasutavad, on näidanud oma potentsiaali mõjutada uusi õigusakte, kuigi puudub siduv pädevus. Igal aastal registreeritakse üle 30 algatuse, millest ligikaudu 6 on saavutatud sama aja jooksul edu. Edukaks kvalifitseerumiseks peab algatus koguma vähemalt 50,000 toetusavaldust, mida on kontrollinud digitaal- ja rahvastikuandmete amet. 2023. aasta juuni seisuga on kodanikud esitanud 1555 ettepanekut, millest 66 said jätkamiseks vajaliku toetuse. Need, mis on selles protsessis edukad, arutatakse seejärel parlamendis. Seni on uute seaduste jõustamiseni viinud nelja algatuseni: võrdõiguslikkuse abieluseadus, emaduse seadus, millega suurendatakse naispaaride õigusi, keelatakse naiste suguelundite moonutamine ja välditakse veevarustuse erastamist.

Ungari

Ungaris toimus viimane kehtiv ja edukas rahvahääletus 2008. aastal, mis tõi kaasa seadusemuudatuse. Vaatamata rohkem kui 30 algatuse esitamisele ei viinud viimased edukad algatused konstitutsioonikohtu otsuse tõttu rahvahääletuseni. Kui algatus osutub pärast referendumit nii kehtivaks kui ka edukaks, volitab see parlamenti vastu võtma vastavaid õigusakte.

Läti

Allkirjade kogumine Lätis on seadusandlike algatuste õnnestumiseks suur väljakutse. Alates 2013. aastast ei ole ükski algatus suutnud koguda vajalikku arvu allkirju. Kui aga üks kümnendik valijaskonnast toetab algatust 12 kuu jooksul, annab see edasi keskvalimiskomisjonile. Seejärel pöördub see presidendi poole, kes seejärel esitab selle Saeimale (parlament). Kui Saeima ei võta seaduseelnõud või põhiseaduse muudatusi muutmata kujul vastu, korraldatakse rahvahääletus. Kuigi allkirjakünnist on raske saavutada, pakub see riiklik osalusdemokraatia vahend muude vahenditega võrreldes kõige tõsisemaid seadusandlikke järelmeetmeid, mille tulemusena on praeguseks vastu võetud 59 õigusakti. 

Samal teemal: Riiklikud kodanikualgatused vs. Euroopa kodanikualgatused: proportsionaalselt on vaja rohkem allkirju lühema aja jooksul