#European kodanikualgatust praktikas: teadmiste jagamine selle kohta, mis Poolas toimib

Euroopa kodanikualgatuse raames toimus Varssavis kolmeaastane teenäitus, mis algas Bulgaarias, sõitis Leedusse ja suundub 2018. aastal Tšehhi Vabariiki, Prantsusmaale, Portugali ja Austriasse. Seekord kohtus Euroopa kodanikualgatuse meeskond kohalike kodanikuühiskonna osalejatega, kes osalevad aktiivselt kodanike osalemises ja osalusdemokraatias.

Rahvusvahelise demokraatia päeva auks kutsus Euroopa Komisjon 17. septembril Poola kodanikuühiskonna organisatsioone osalema poolepäevasel teadmiste jagamise seminaril ja käivitama algatuse! Üritusel osales publik paneelarutelul teemal „Üleeuroopalise osalusdemokraatia teostumine“, millele järgnesid praktilised kokkuvõtted, kus osalejad said jagada praktilisi teadmisi ja kogemusi ning õppida teistelt Euroopa kodanikualgatuse kohta. Euroopa kodanikualgatuse meeskond lõi ka oma interaktiivse kabiini, mis ühendab kodanikke kogu Euroopas, levitades teele tutvustavate ürituste käigus välja töötatud ideid.

Otsedemokraatia: võimatust üle saada

Otsedemokraatiat on alati peetud eriti keeruliseks, et luua ja muuta see edukaks kavandatud mehhanismide keerukuse ja meie arvukuse tõttu. Paneelarutelude liikmed rõhutasid siiski, et kasutusele on võetud uued vahendid, mis on seni osutunud võimatuks. Nende vahendite hulgas on Euroopa kodanikualgatus, mis annab kõigile ELi kodanikele võimaluse osaleda Euroopa Liidu õigusloomealases töös.

Sellised vahendid on vajalikud ja olulised kõigi demokraatlike ühiskondade jaoks, eriti nagu märgib Collegium Civitase akadeemiliste küsimuste rektor dr Roland Zarzycki suhteliselt hiljutiste demokraatlike riikide, nagu Poola, puhul, kes on ikka veel valmis looma parimaid tavasid demokraatia valdkonnas. On tavaline, et seadusandlike meetmete puhul peab vähemus järgima enamust, sageli veenma üldsust aktiivsemalt osalema. See tekitab palju küsimusi, näiteks: kas osalusdemokraatia vahendid mõjutavad tegelikult meie ümbritsevat reaalsust?

Euroopa Komisjon on sellistest küsimustest teadlik ja on mitmeid vahendeid, et kaasata ELi tasandil rohkem eurooplasi demokraatiasse. Euroopa Komisjoni esindaja Olga Kurpisz tutvustas publikule lühidalt Euroopa kodanikualgatust, märkides, et see kuulub ühena Junckeri komisjoni kümnest prioriteedist, et ergutada kodanike dialoogi. Ta tõi esile mõned varasemate edukate algatuste parimad tavad ning selgitas järgitavat menetlust, pakkudes väga praktilisi teadmisi ja nõuandeid.

Uued ohud demokraatiale seavad kodanike osalemise proovile

Kuigi osalusdemokraatiat käsitlev dialoog edeneb jõudsalt ja võetakse kasutusele olulisi uusi vahendeid, nagu Euroopa kodanikualgatus, suurenevad uued ohud ja tekivad uued probleemid. Paneelarutelu liikmed tegelesid nende väljakutsetega väga aktiivselt. Nad rääkisid sotsiaalmeedia rollist ja sellest, kuidas see on oluliselt mõjutanud kodanike dialoogi. Üks loetletud näide oli, et libauudised on muutnud põhjendatud arutelud keerulisemaks. Schumani sihtasutuse direktori Rafał Dymek’i sõnul on oluline, et võrgustik taastataks, et narratiivile tagasi haarduda.

Sihtasutusest Stefana Batorego pärit Darek Kraszewki rääkis lühidalt Poola eripäradest ja üldisemalt sellest, kui oluline on inimestega kohtuda ja nendega suhelda, et saavutada tõeline osalusdemokraatia.

Ülemaailmse vastutuse instituudi kaasasutaja ja juhatuse liige Marcin Wojtalik esitas soovitused, et maksimeerida Euroopa kodanikualgatuse edu, nimelt vajadust anda sõna kõigile kodanikele, et võtta arvesse kõiki arvamusi ja kriitikat, et teha tõelisi edusamme.

Kokkutulek ja ideede jagamine

Seminari teises osas osalesid publiku aktiivsed osalejad. See andis neile võimaluse jagada praktilist teavet ja saada koos parema ülevaate Euroopa kodanikualgatusest. Kuulajaskonnal paluti võtta konkreetseid näiteid ja tutvustada end Euroopa kodanikualgatuse menetluses osalejatena. Nad juhindusid paneelarutelu liikmetest, et leida kõige sobivamad lahendused kolmele peamisele küsimusele: kuidas edendada kodanikualgatusi? Kuidas valida partnereid, et toetada algatusi ja kampaaniaid? Kuidas rahalisi vahendeid koguda?

Sessioonid pakkusid spetsiaalset keskkonda, mis koondas osalejaid väga erinevatest sektoritest. Nad said jagada oma teadmisi ja ideid ning väljendada oma kahtlusi ja väljakutseid ekspertidele, kes tegid kõik endast oleneva, et pakkuda neile suuniseid ja tuge.

• Kuidas edendada oma kodanikualgatust? (liigitanud Olga Kurpisz)

Arutelus osalejad rõhutasid, et näiteks poolakatele huvitav algatus ei pruugi teiste riikide elanikele huvi pakkuda. Seepärast on oluline valida „universaalne“ teema ja jõuda asjakohase sihtrühmani.

Sarnaselt teise rühmaga rõhutati ühe probleemina finantsküsimust ning vajadust nõuetekohase koordineerimise ja iseorganiseerumise järele. Tähelepanu pöörati ka vajadusele luua asjakohane kontaktide võrgustik ja kampaania järjepidevus seoses teabevahetusega, mis on kohandatud tegelikkusele ja reageerib toimuvatele muutustele. Samuti rõhutas ta kampaania tulemuste jälgimist, järelduste tegemist ja varasemate algatuste vigadest õppimist.

Vestluses osalejad märkisid, et kampaania kavandamise etapis on vaja nõuetekohaselt hinnata ressursse ja nende kasutamise võimalusi. Seminaril osalejad märkisid ka, et kampaania eesmärk ei pruugi alati olla ELi õigusaktide saavutamine, vaid võib olla ka reklaam, mis aitab saavutada muude järgnevate kampaaniate eesmärki.

• Kuidas koguda kampaania jaoks rahalisi vahendeid? (liigitanud Marcin Wojtalik)

Seminaril osalejad arvutasid, et eduka algatuse kampaania korraldamiseks peavad nad koguma 3 miljonit Poola zlotti (700 000 eurot), mida nad kasutavad kampaania ja algatuse elluviimiseks. Kogutud vahendid eraldatakse muu hulgas materjalide ettevalmistamiseks, müügiedenduseks ja reklaamiks, koordinaatoritega tehtavaks koostööks ja sellele järgnevaks kampaania analüüsiks, selle tulemuste ja tehtud vigade hindamiseks.

Riiklike koordinaatoritega seoses märgiti, et kampaanias osalevate riikide arv peaks olema vähemalt seitse, üks igas osalevas riigis. Siin on ehk võimalik saavutada mõningast kokkuhoidu, st luua koostöö organisatsioonidega, kes võiksid koordinaatorit tasuta pakkuda, mille abil saaks vajalikku summat vähendada ligikaudu 1,2 miljoni zloti võrra. Nagu eelmises kahes rühmas, rõhutati, et raha tuleks koguda enne kampaania tegelikku algust.

Osalejate esiletõstnud väljakutseks oli rahaliste vahendite kogumise ja filantroopia madal kultuur Poolas, mis tähendab raskusi eelarve kogumisel. Samuti märgiti, et väljakutseks on anda kampaanias osalejatele lubadus, et nende häält võetakse kuulda ja nende lootused ei ole pettunud.

Võetavate meetmete hulgas oli ELi poolt Euroopa kodanikualgatusele pühendatud fondi loomine. Vestluses osalejad märkisid ka, et alates kodanike kaasamise teatava taseme saavutamisest (näiteks 500 000 allkirja) peaks liikmesriik olema kohustatud algatust rahaliselt toetama.

• Kuidas otsida partnereid, et toetada teie algatust ja kampaaniat? (mida juhib dr Roland Zarzycki)

Rühmas osalejad leppisid kokku, et iga kampaania eesmärk on selle edendamine, eelarvestamine ja sellele järgnev rakendamine. Väljakutseks on olnud koordinaatorite või arvamusliidrite kaasamise eest tasumine.

Osalejad märkisid, et igale algatusele peaks eelnema muu hulgas juba kättesaadavate väljaannete läbivaatamine, et teha kindlaks, millised inimesed, organisatsioonid ja meedia on konkreetsest teemast huvitatud. Samuti juhtisid nad tähelepanu võimalike partnerite analüüsile ja võrgustikutöö tähtsusele nii kodu- kui ka välismaal. Arutelu käigus kerkis esile huvitav argument, mis viitab asjaolule, et sama algatust saab toetada kahe täiesti erineva ja vastandliku keskkonnaga (nt vasakpoolne ja parempoolne).

Müügiedenduse osas leppisid osalejad sarnaselt teiste rühmadega kokku, et hea lahendus on teha koostööd kuulsa/arvamusejuhiga, kes on kampaania eesotsas ja kellel on asjakohased kontaktid. Siiski juhiti tähelepanu asjaolule, et sellise isiku omandamine võib olla ka veidi ohtlik, arvestades inimese uskumuste ajalugu/pilti, varasemat tegevust, millega ta on seotud jne.

Võetavate meetmete hulka kuulus potentsiaalsete partnerite kataloogi koostamine, mis näitab juba tehtud ja elluviidud algatuste edulugu. Tähelepanu pöörati ka võimalusele kasutada ELi riiklikke esindusi ja jõuda kavandatud algatuse osas otse kohalike omavalitsusteni, mis võib aidata luua kontakte ja edendada algatust.

Üldiselt oli seminari teine osa äärmiselt interaktiivne ja näitas, kuidas kaasatud kodanikud saavad kasu. See oli positiivne pilk sellele, mida Euroopa kodanikualgatusega oleks võimalik saavutada.