Euroopa kodanikualgatuse päev 2020 – milline on Euroopa kodanikualgatuse tulevik?

Euroopa kodanikualgatuse päev 2020 – milline on Euroopa kodanikualgatuse tulevik?

25. veebruaril 2020 toimus 9. Euroopa kodanikualgatuse päev: Euroopa kodanikualgatuse korraldajad, kodanikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, teadlased ja poliitikakujundajad arutasid Euroopa kodanikualgatuse minevikku ja tulevikku vähem kui kaks kuud pärast uue määruse jõustumist. Lisaks põhjalikule arutelule vahendi eeliste ja piirangute üle arutasid osalejad ka mitmeid soovitusi selle vahendi täiustamiseks ja hääletasid nende üle! Tutvuge lähemalt!

Euroopa kodanikualgatuse päev on iga-aastane kohtumine Euroopa kodanikualgatuse korraldajatele, kodanikele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele, teadlastele ja poliitikakujundajatele, et vahetada, ühendada ja uuesti suhelda ühise huvi teemal: Euroopa kodanikualgatuse tulevik, mis on maailma esimene ja ainus riikidevaheline osalusvahend. 2020. aasta Euroopa kodanikualgatuse päeva korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostöös Democracy Internationali, Euroopa Kodanike Teenistuse (ECAS), Euroopa Regioonide Komitee, Euroopa kodanikualgatuse kampaania ja Bertelsmann Stiftungiga. Üritus toimus vähem kui kaks kuud pärast Euroopa kodanikualgatust käsitleva uue määruse jõustumist 1. jaanuaril 2020.

Pildipunkt „@EU2020 – allikas: EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE“

Ürituse esimene osa võimaldas osalejatel kuni tänaseni õppida oma kogemustest Euroopa kodanikualgatusega. Lisaks oli eesmärk, et inimesed jagaksid ja arutaksid oma lootusi ja ootusi seoses vahendi tulevikuga uue määruse alusel ja pärast seda. Juba algusest peale väitis valdav enamik osalejaid, et uus määrus on algse määrusega võrreldes edasiminek. Sellele vaatamata näitasid järgnenud kõned ja mõttevahetused järgmist: Euroopa kodanikualgatus saab ja peab olema parem.

Arutelu keskmes oli „edu“ küsimus: mis muudab Euroopa kodanikualgatuse edukaks? Seda kajastas esimese eduka Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ korraldaja Pablo Sanchez: Euroopa kodanikualgatuse „Lõpp puuriajastule!“ esindaja Olga Kikou märkis oma kõnes, mida ta loeb eduks: „Kui meil õnnestuks loomad puuridest välja tuua, oleks Euroopa kodanikualgatus olnud väärt kõikvõimalikke jõupingutusi.“ Euroopa kodanikualgatus „Lõpp puuriajastule!“ on samuti olnud edukas allkirjakünnise saavutamisel, kuid ootab endiselt kontrollimenetlust.

Pärast rahulolematust edukate algatuste järelmeetmetega toimus üldisem arutelu selle üle, kuidas parandada selle vahendi mõju. Mõned osalejad väitsid, et peamine probleem on asjaolu, et Euroopa kodanikualgatust käsitletakse Euroopa Komisjonis: „Nii kaua, kuni [Euroopa kodanikualgatus] jääb komisjoni hooleks, ei anna see kahjuks mingit tõelist edu.“ Selle muutmiseks tehti ettepanek, et Euroopa Parlament osaleks rohkem: korraldada täiskogu arutelusid ja hääletusi kõigi edukate algatuste üle. Lisaks väitsid osalejad ja sõnavõtjad, et Euroopa kodanikualgatuse kaudu tuleks kodanikega jagada Euroopa Parlamendi võimalikku tulevast algatusõigust. Lisaks Euroopa Parlamendi rollile juhiti tähelepanu ka liikmesriikide ja nende parlamentide rollile. ECASi direktor Assya Kavrakova julgustas riikide parlamente pidama arutelusid algatuste käivitamise üle juba enne allkirjakünnise saavutamist. Lõpetuseks, Euroopa demokraatia programmi juht Daniela Vancic soovis muuta Euroopa kodanikualgatust pigem otseseks kui osalusdemokraatia vahendiks. Ta väitis, et tulevikus peaks edukatel korraldajatel olema lubatud alustada allkirjade kogumise teist vooru, kui nad ei ole rahul ELi institutsioonide vastustega nende algatusel. Kui nad saavutaksid edu ka allkirjade kogumise teises voorus, tuleks korraldada siduv kogu ELi hõlmav referendum. Daniela reformiettepanekut toetas üle 60 % Euroopa kodanikualgatuse päeval osalejatest, kuid selle rakendamine nõuaks aluslepingu muutmist.

Pildipunkt „@EU2020 – allikas: EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEE“

Veel üks arutluse all olev probleem on vahendi vähene nähtavus. Komisjoni teavituskampaaniat Euroopa kodanikualgatuse kohta tervitati ja peeti vajalikuks, kuid ebapiisavaks: Euroopa kodanikualgatuse kampaania direktor Carsten Berg väitis, et Euroopa kodanikualgatus muutub tuntumaks alles siis, kui on olemas tõeline edulugu – kui inimesed näevad selle vahendi võimalikku mõju ELi poliitikale ja poliitika kujundamisele.

Hommikusel istungil tõstatati veel palju küsimusi: Euroopa kodanikualgatuse võimalus noorte kaasamiseks poliitilisse protsessi, eelkõige juhul, kui Euroopa kodanikualgatuse allkirjastamise vanuse alampiiri alandatakse kõigis ELi riikides 16-le; erinevused poliitilistes kultuurides ja riikide ajaloos ELis, mis selgitab, miks kodanikke on lihtsam veenda Euroopa kodanikualgatusele alla kirjutama mõnes ELi osas, mitte teistes; ning võimalus, mida kavandatud kaheaastane Euroopa tuleviku konverents pakub Euroopa kodanikualgatuse avalikkusele tuntumaks muutumiseks.

Kuigi paljud arutelud vahendi ees seisvate probleemide üle ei ole uued, on ainus võimalus, kuidas Euroopa kodanikualgatus taaselavdada, kui inimesed hoolitsevad jätkuvalt selle saatuse eest. Kui üldse, siis see Euroopa kodanikualgatuse päeva väljaanne tõendab, et Euroopa kodanikualgatuse eest hoolitsevate inimeste kogukond on endiselt olemas ja et see kasvab jätkuvalt.

Kui olete huvitatud Euroopa kodanikualgatuse päeva 2020 soovituste lugemisest Euroopa kodanikualgatuse tuleviku kohta, mis on sõnastatud sõnavõtjate panuse põhjal ja mille üle hääletavad osalejad, tutvuge palun siin!