Euroopa kodanikualgatuse taaselustamine – edukate algatuste järelmeetmete parandamine

Kuna uus määrus Euroopa kodanikualgatuse kohta jõustub 1. jaanuaril 2020, on äärmiselt oluline, et Euroopa ja liikmesriikide institutsioonid teeksid kõik endast oleneva, et selle ELi osalusvahendi taaskäivitamine oleks edukas. Hiljuti avaldatud dokumendis „Kuue ideed Euroopa demokraatia noorendamiseks“ pooldasin kolleegid ja ma nii Euroopa kui ka liikmesriikide parlamentide suuremat kaasamist Euroopa kodanikualgatusse, eelkõige edukate algatuste järelmeetmetesse. Artikli täistekst leiate siit.

Praegu hõlmavad edukate algatuste järelmeetmed peamiselt kahte üritust: komisjon kutsub erakoosoleku korraldajaid üles vahetama teavet algatuse ja selle eesmärkide kohta ning Euroopa Parlament korraldab avaliku kuulamise, mis võimaldab korraldajatel oma algatust avalikult tutvustada ja ELi poliitikakujundajatega arutelus osaleda.

Uue määrusega pikendatakse ajavahemikku, mille jooksul komisjon vaatab läbi kodanikualgatused, mis on olnud edukad vajalike allkirjade kogumisel, praegu kolmelt kuult kuuele kuule. See suurendab oluliselt võimalusi konsulteerimiseks, aruteluks ja teadlikkuse suurendamiseks enne, kui komisjon annab sõna „lõppsõna“ selle kohta, kas ta vastab kodanike nõudmistele või mitte.

Kuigi see pikem läbivaatamisperiood võib muuta algatuse korraldajad ja toetajad oma algatuses kuuldavaks ja tõsiselt kuuldavaks, mis on eduka osalemisvahendi eeltingimus, on suur küsimus, kas seda võimalust kasutatakse. See on kõigi asjaomaste ELi ja riiklike institutsioonide ühine vastutus.

Euroopa Komisjon saab kuuekuulist läbivaatamisperioodi nõuetekohaselt kasutada, korraldades nii sihipäraseid kui ka avalikke konsultatsioone algatuse teemal. Lisaks võiks see hõlbustada juhuslikult valitud ELi kodanikest koosneva rühma moodustamist, et vaadata läbi algatuste eesmärgid ja anda komisjonile soovitusi järelmeetmete kohta. See võimaldab komisjonil välja selgitada, kas algatuse eesmärke toetab laiemalt ühiskonnaülene osa.

Euroopa Parlamendi roll järelmeetmete võtmisel on sama oluline. Lisaks avalikule kuulamisele muutis parlament hiljuti oma kodukorda, et tagada tulevaste edukate algatuste arutamine täiskogu istungil. See on väga tervitatav samm, kuid on oluline, et iga selline arutelu viidaks lõpule täiskogu resolutsiooniga. See võimaldab kodanikel täpselt teada saada, kus nende valitud esindajad algatuse sisus on, ning see võib aidata komisjonil oma otsust teha.

Samuti peame nägema liikmesriikide suuremat osalust. Lisaks Euroopa Parlamendile oleks väga kasulik, kui liikmesriikide parlamendid arutaksid ja hääletaksid edukate algatuste üle ka oma kodades. Lisaks sellele, et see aitaks edendada piiriülest arutelu algatuse üle, avaldaks see survet ka liikmesriikide valitsustele, kes on esindatud ELi teises seadusandjas, nõukogus, et nad võtaksid endale kohustuse tagada, et edukad algatused saavad vajalikul määral poliitilist kaalu.