Euroopa kodanikualgatus – teabevahetusega seotud takistused?

Hiljuti jõuti poliitilisele kokkuleppele Euroopa kodanikualgatuse uute eeskirjade suhtes. Muudatused, mis põhinevad alates algatuste käivitamisest saadud kogemustel ning nende algatajatelt ja edendajatelt saadud tagasisidel, hõlmavad mitmeid teretulnud täiustusi ja mõningaid piiranguid. Sellel ametikohal tegelen allkirjade kogumise algatusest teavitamise võimaluste ja piirangutega.

Selleks et algatus oleks edukas, on vaja kiiret laialdast avalikustamist: iga kuu kaotab iga päev 8 % rohkem allkirju.

Siiani pidi allkirjade kogumise süsteemi sertifitseerima selle riigi infoturbeasutus, kus süsteem asub. Paljudel juhtudel sai süsteemi loomine ja auditeerimine alata alles pärast seda, kui Euroopa Komisjon on algatuse registreerinud.

Kuna sertifitseerimise audit kestis kuni üks kuu, tähendas see allkirjade kogumiseks ning organisatsioonide leidmiseks ja nende avaldamiseks ajakirjanduse jaoks kaotatud aega, sest selle protsessi sai käivitada alles pärast seda, kui allkirjade kogumise süsteem oli kättesaadav.  

Uute eeskirjade kohaselt ei alga kogumisperiood automaatselt registreerimisega, vaid seda võib kuue kuu võrra edasi lükata, mis annab aega ettevalmistuste tegemiseks.

Varasemate eeskirjade kohaselt oli algatuse ametlikuks käivitamiseks vaja seitset isikut. On selgunud, et organisatsioonid toetasid kõiki edukaid algatusi ja mõned neist olid isegi mitme valitsuse toetusel.

Oli kuuldusi, et seda võib pidada organisatsioonide algatajate hulka kuuluvaks. See tõstatab küsimuse, kas algatuse eesmärk on võimaldada kodanikel ennetavalt osaleda demokraatlikus protsessis või kas see annab olemasolevatele organisatsioonidele veel ühe kanali Euroopa seadusandjate lobitööks. Mõned valitsusvälised organisatsioonid on õnnitlenud, et nad on toetanud edukaid algatusi.

Euroopa kodanikualgatusi käsitlevad uued eeskirjad võimaldavad korraldajatel luua juriidilise isiku üksnes algatuse haldamiseks. Selles ei võeta arvesse valitsusväliste organisatsioonide rolli, vaid säilitatakse üksikkodanike roll.

Millist toetust saavad korraldajad oma algatuse avaldamisel arvesse võtta? Euroopa institutsioonid peavad olema neutraalsed, isegi kui algatuse eesmärgid on euroopameelsed.

Komisjon rahastab siiski Euroopa kodanikualgatuse foorumit. Foorumit juhivad mitmed organisatsioonid ning see aitab kaasa nõuannete ja meetoditega, sealhulgas kampaaniatega.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on ka tugimeeskond ja ta korraldab iga-aastase Euroopa kodanikualgatuse päeva. Need organisatsioonid jäävad siiski Euroopa kodanikualgatuse mulli piiresse ja seetõttu ei ole nende abi laiema üldsuseni jõudmisel märkimisväärne.

Siiski võib nende abi kogemuste jagamisel olla kasulik. Uute eeskirjade huvitav aspekt on see, et liikmesriigid peavad looma kontaktpunktid, et pakkuda korraldajate rühmadele tasuta teavet ja abi.

Arvan, et kogu Euroopa huvides on luua platvorme, et jõuda Euroopa kodanike laia publikuni, et edendada käimasolevaid algatusi, jäädes samas nende sisu suhtes neutraalseks.