Räägime algatusest „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“
Algatusel „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad! Keskkonna puhtuse huvides muudame põllumajanduse mesilassõbralikumaks“ õnnestus koguda 1,05 miljonit kontrollitud toetusavaldust, mille miinimumkünnised saavutati 11 liikmesriigis. 30. septembril 2019 registreeritud algatuse allkirjade kogumise periood algas samal päeval. Algatuse korraldajad kutsusid komisjoni üles esitama õigusakte, et lõpetada aastaks 2035 järk-järgult sünteetiliste pestitsiidide kasutamine, taastada elurikkus ja anda selleks põllumajandustootjatele toetust. Et võtta arvesse COVID-19 pandeemia mõju kampaaniale, pikendati toetusavalduste kogumise perioodi ühe aasta võrra kuni 30. septembrini 2021 [kooskõlas määrusega (EL) 2020/1042, otsusega C(2020) 9226 ja otsusega C(2021) 1121].
Algatusel on kolm eesmärki:
- lõpetada sünteetiliste pestitsiidide kasutamine ELi põllumajanduses. Vähendada nende kasutamist järk-järgult 2030. aastaks 80% võrra, alates kõige ohtlikumatest, ja seejärel lõpetada sünteetiliste pestitsiidide kasutamine täielikult;
- taastada põllumajanduspiirkondades looduslikud ökosüsteemid, nii et põllumajandusest saab elurikkuse taastamisel kandev jõud;
- korraldada põllumajandus ümber nii, et esmatähtsaks muutub väikesemahuline, mitmekesine ja kestlik põllumajandus, millega toetatakse agroökoloogilise ja mahepõllumajanduse osatähtsuse kiiret suurendamist ning saavutatakse olukord, kus pestitsiidide ja GMO-vaba põllumajanduse valdkonna koolitused ja teadusuuringud on sõltumatud ja toetavad põllumajandustootjaid.
Pärast allkirjade kogumist kontrolliti algatuse jaoks kogutud toetusavaldused üle. Seejärel, 7. oktoobril 2022 esitati kodanikualgatus ametlikult Euroopa Komisjonile (pressiteade). Vastusena sellele algatusele avaldas komisjon 5. aprillil 2023 teatise.
Mis tegi algatuse „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad“ edukaks?
Vabaühenduste liidu jõudude ühendamine (üle 200 vabaühenduse kogu Euroopast) ja oma kodupiirkonnas mõjusate uute partnerite värbamine.
Partnerite vankumatus, kes vaatamata välistele raskustele jäid kahe aasta jooksul sihikindlaks ja positiivseks.
Iganädalaste videokohtumiste pidamine kõigi kampaania korraldajatega kogu kaheaastase perioodi jooksul (pandeemiast tingitud ajapikendused).
Ajakava
Algatuse registreerimine
30. september 2019
Allkirjade kogumise alguskuupäev
30. september 2019
Allkirjade kogumise lõppkuupäev
30. september 2021
Sealhulgas pikendamine COVID-19 tõttu
Algatuse valideerimine
7. oktoober 2022
Sealhulgas pikendamine COVID-19 tõttu
Euroopa Komisjoni vastus
5. aprill 2023
Algatuse „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ strateegia.
Ettevalmistamine
Algatuse „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ korraldajatel oli suur kogemus Euroopa kodanikualgatuse elluviimisel, kuna mõned neist olid organiseerinud eduka algatuse „Keelustada glüfosaat“ (Stop Glyphosate), mis kogus 1 070 865 allkirja. Varasemast kogemusest oli korraldajatel kasu uue algatuse ettevalmistamisel ja rakendamisel.
Algatuse edukuse seisukohast oli väga oluline partnerite võrgustiku loomine. Korraldajad alustasid kümnest eri riikide vabaühendustest koosneva väiksema ringiga ja igale ühendusele tehti ülesandeks leida teisi vabaühendusi, kes algatust toetaksid. Lõpuks toetas algatust erineval määral enam kui 200 keskkonnaalast vabaühendust, põllumajandustootjate ja mesinike organisatsiooni, heategevusfondi ja teadusasutust kogu Euroopa Liidust. Väljakutseks oli aga tagada vabaühenduste aktiivne toetus algatusele. Seepärast kutsusid korraldajaid toetavaid vabaühendusi oma korrapärastele veebikoosolekutele, kus kampaaniat välja töötati. Algatust „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ toetasid sellised vabaühendused nagu Bee Life, Générations Futures, Global 2000, Umweltinstitut München, Pesticide Action Network – PAN Europe ja Romapis.
Oluline osa algatuse kommunikatsioonistrateegiast oli ka veebiväljundi loomine. Korraldajad lõid mitmekeelse veebisaidi, mis sisaldas allalaaditavaid veebipõhiseid toetusvahendeid, nagu välja prinditavad allkirjavormid, kirjad naabritele ja sõpradele, voldikud, plakatid, kleebised ja videod. Veebisaidi ülesehitamine ja toetusvahendite väljatöötamine ning tõlkimine oli aeganõudev ning seetõttu lükkasid korraldajad ametliku allkirjade kogumise alguse umbes kuue nädala võrra edasi. Korraldajad tegutsesid ka sotsiaalmeedias: Twitteris (1799 jälgijat), Instagramis (2746 jälgijat) ja Facebookis (3000 jälgijat).
1. jaanuaril 2020 või hiljem registreeritud Euroopa kodanikualgatuste korraldajatel on allkirjade kogumise alustamiseks aega kuni kuus kuud alates registreerimise kuupäevast, mis jätab nende ettevalmistamiseks aega. Enne seda muudatust pidid algatused alustama allkirjade kogumist kohe pärast seda, kui Euroopa Komisjon oli need registreerinud.
Rahaliste vahendite kogumine ja ressursid
Algatuse „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ korraldajad kogusid toetustena kokku 282 858 eurot.
Rahastamisallikad (€)
Märkus: Lisateavet algatuse „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ algatuse toetuse ja rahastamisvahendite kohta leiate selle algatuse lehelt Euroopa kodanikualgatuse registris. Teatada tuleb ainult toetustest, mis ületavad 500 eurot sponsori kohta.
Kampaaniastrateegia ja allkirjade kogumise kava
Algselt tahtsid korraldajad kasutada rohujuure tasandi lähenemist ning koguda allkirju otse inimestelt tänaval, et liikumist tugevdada ja aidata kaasa hädavajalikele sotsiaalsetele muutustele ja üleminekule. Pandeemia tõttu pidid nad aga oma strateegiat muutma.
Algatuse „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ eesmärk oli algusest peale koguda allkirju kõigis ELi riikides, mitte keskenduda vaid mõnele neist. Pandeemiast tingitud raskused sundisid aga korraldajaid seda strateegiat uuesti läbi mõtlema. Korraldajatel õnnestus koguda allkirju riikides, kus neil või nende võrgustiku partneritel oli kohapeal tugev esindatus. Arvestades algatuse riigiülest olemust, oli kampaanias väga oluline aktiivne kohalolek paljudes riikides ning võrgustiku partnerite ja vabatahtlike roll.
Kuigi korraldajad soovisid algselt luua tugeva rohujuuretasandi kampaania ja rääkida otse inimestega, otsustasid nad, et pandeemia tõttu kogutakse enamik allkirju veebis, mitte paberil. Algatuses „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ kasutati individuaalset veebipõhist allkirjade kogumise süsteemi. Pandeemia ja sellega seotud konkreetsed hirmud surusid paljude inimeste mure elurikkuse ja kliima kaitsmise pärast tahaplaanile. Alguses ei suutnud korraldajad leida toimivat strateegiat, et seda takistust ületada. Seetõttu muutus allkirjade kogumine keerulisemaks ja aeglustus. Kuid allkirjade kogumise perioodi pikendamisega ja partnerite võrgustiku abiga suutsid korraldajad sellest takistusest üle saada.
Allkirjade kogumise ja kontrollimise protsess
Pärast ajapikendust koguti algatuse toetuseks kokku 1,18 miljonit allkirja 27 ELi liikmesriigis ja 89% allkirjadest loeti riikide ametiasutuste poolt kehtivaks. 7. oktoobril 2022 esitasid korraldajad Euroopa Komisjonile tõendid 1 054 973 kontrollitud toetusavalduse kogumise kohta. Selle etapiga algas kuuekuuline läbivaatamisperiood.
Algatuse esitamise perioodil oli otsustava tähtsusega kampaania käigushoidmine ja inimeste seas algatuse vastu huvi säilitamine. Korraldajad kirjutasid liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi esindajatele arvukalt avalikke kirju ning korraldasid nendega vahetuid kohtumisi. Korraldajad organiseerisid koostöös mahepõllumajanduse katusorganisatsiooniga „IFOAM Organics Europe“ ka pressikonverentsi, et tutvustada kodanikualgatusega tehtud ettepanekuid ja arutada seni pestitsiidide kasutamise vähendamisel saavutatut. Kampaania korraldajad on kindlalt otsustanud seda tegevust tulevikus laiendada, et edendada muutusi ja vähendada pestitsiidide kasutamist ELis.
Algatuse „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ raames kogutud toetusavalduste arv liikmesriikide kaupa
Kaardil olevate punktidega on tähistatud need ELi liikmesriigid, kus ületati algatuse toetamiseks nõutav allkirjade miinimumkünnis. Algatus „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ ületas miinimumkünnised 11 liikmesriigis. Algatuse „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ toetusavalduste täielik tabel on kättesaadav selle algatuse lehel Euroopa kodanikualgatuse registris.
Kampaania „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ mõju
Ametlik esitamine ja kohtumised komisjoni esindajatega
Pärast algatuse ametlikku esitamist 7. oktoobril 2022 kohtusid korraldajad 25. novembril 2022 Euroopa Komisjoni volinikega – väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresidendi Věra Jourovága ning tervishoiu ja toiduohutuse voliniku Stella Kyriakidesega (pressiteade). 15. detsembril 2022 avaldas oma arvamuse algatuse kohta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus).
Avalik kuulamine Euroopa Parlamendis
Euroopa Parlament korraldas 24. jaanuaril 2023 algatuse „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ teemal avaliku kuulamise (avalik kuulamine, vt pressiteade). Korraldajad tutvustasid algatuse eesmärke ja suhtlesid Euroopa Parlamendi liikmetega (Euroopa Parlamendi kuulamise kokkuvõte). Avaliku kuulamisega samal päeval, 24. jaanuaril 2023 esitas Euroopa Komisjon uue tolmeldajaid käsitleva kokkuleppe, mille eesmärk on tegeleda tolmeldavate putukate arvukuse murettekitava vähenemisega Euroopas. Kokkuleppega muudeti tolmeldajaid käsitlevat 2018. aasta ELi algatust (vt pressiteade). 16. märtsil 2023 arutati algatust „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ Euroopa Parlamendi täiskogu istungil (vt salvestus).
Euroopa Komisjoni ametlik vastus
Euroopa Komisjon võttis 5. aprillil 2023 vastu teatise, milles esitatakse komisjoni meetmed vastuseks Euroopa kodanikualgatusele „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“. Euroopa Komisjon toetas kodanikualgatust ja rõhutas selle tähtsust, sest nii kliimamuutuste, saastatuse kui ka elurikkuse vähenemise kriis on omavahel seotud ning põhjustavad üha suuremaid probleeme Euroopa põllumajandusele ja toiduga kindlustatusele. Teatises hinnati algatuse iga ettepanekut eraldi (vt pressiteade). Täpsemalt pidas komisjon esmatähtsaks, et võetaks vastu pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva määruse ja looduse taastamise määruse ettepanekud, mida Euroopa Parlament ja nõukogu praegu arutavad, ja et neid rakendataks tõhusalt ühise põllumajanduspoliitika raames.
Komisjoni teatisele tuginedes rõhutasid korraldajad, et komisjoni poolt kaasseadusandjatele [Euroopa Parlamendile ja nõukogule] esitatud üleskutse komisjoni seadusandlike ettepanekute suhtes kiirete ja kaugeleulatuvate kokkulepete saavutamiseks on väga vajalik, et kodanike püstitatud eesmärgid saaksid seaduseks vormistatud. Lisaks innustasid korraldajad kaasama protsessi teemast huvitatud kodanikke ja teadlasi, kuni eesmärgid on saavutatud, ning märgivad, et algatus „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ ei veel ole kaugeltki lõpule viidud (vt pressiteade). Volinik Sinkevičius ja algatusega seotud peadirektoraatide esindajad edastasid komisjoni vastuse korraldajatele 25. aprillil 2023 toimunud koosolekul.
Nõuanded tulevastele korraldajatele
Ärge andke alla!
Olge valmis selleks, et algatuse korraldamine ja läbiviimine võib olla pikk ja raske teekond.
Võtke ettevalmistamiseks aega
Korralik ettevalmistus on edu alus.
Rääkige teistega
Rääkige korraldajate ja sidusrühmadega, kellel on Euroopa kodanikualgatustega kogemusi. Nende teadmised võivad olla hindamatud.
Lisateave
Lisateave algatuse „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ kohta on kättesaadav selle algatuse lehel Euroopa kodanikualgatuse registris
Algatuse „Päästkem mesilased ja põllumajandustootjad!“ korraldajate juhendmaterjalid

Euroopa kodanikualgatuse foorumil avaldatud arvamused kajastavad üksnes nende autorite seisukohta. Neid ei saa mingil juhul pidada Euroopa Komisjoni ega Euroopa Liidu seisukoha väljenduseks.
