Kodanikupõhise Euroopa osalusdemokraatia: probleemid ja väljavaated

Ja 10. augustil 2019 osales Euroopa kodanikualgatuse meeskond Eestis Paide’s Arvamusi festivalil, et kohtuda kodanike kirgusega Euroopa poliitika suhtes ja sooviga saada rohkem teavet Euroopa kodanikualgatuse kohta. Külastajad osalesid paneelarutelul osalusdemokraatia üle ELis ja mitmetes muudes tegevustes, mille eesmärk oli suurendada nende teadmisi vahendist.

„Euroopa kodanikualgatus: Kodanikupõhise Euroopa osalusdemokraatia“

Pealkirja „Euroopa kodanikualgatus“ all: Kodanikupõhise Euroopa, Euroopa ja riiklike osalusdemokraatia ekspertide osalusdemokraatia üle arutleti Euroopa kodanikualgatuse kui kodanike osalemise vahendi üle; selle sarnasused ja erinevused Eesti kodanikualgatusega ning osalusdemokraatia probleemid, lahendused ja parimad tavad Euroopas.

Arutelu juhtis Open Eesti Sihtasutuse tegevdirektor Mall Hellam,

kogutud; György Schöpflin, endine Euroopa Parlamendi liige ja Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse raportöör; Pascal Herry, Euroopa Komisjoni Euroopa kodanikualgatuse meeskonna juht; Pirkko Valge, organisatsiooni Good Deed Foundation tegevjuht; Ungari Helsingi komitee kaasesimees Marta Pardavi; Martin A. Noorkõiv, sihtasutuse Domus Dorpatensis tegevjuht, Good Citizeni juhatuse esimees ja Eesti mittetulundusorganisatsioonide võrgustiku nõukogu liige.

Mida tähendab olla ELi kodanik ja kuidas ELi institutsioonid neile lähemale jõuavad?

Euroopa kodanikuks olemise tähendus on osalusdemokraatia mõistmise peamine element.  Kodaniku mõiste on Euroopa Liidu idees kesksel kohal; iga liikmesriigi kodanik on ELi kodanik. Euroopa institutsioonid teevad kõik endast oleneva, et lähendada kodanikke ja võimaldada neil osaleda aktiivselt ELi poliitikasüsteemis. Sama kehtib ka Euroopa kodanikualgatuse toimimise kohta. Näiteks juhtis Euroopa Komisjon vahendi reformi, et muuta see kasutajasõbralikumaks. Seda kohaldatakse alates 2020. aasta jaanuarist. See reform hõlmab ka seda, et Euroopa Parlament tagab suurema arutelu iga eduka algatuse üle.

Osalusdemokraatia Eestis ja ELis: omadused ja probleemid

Pirkko Valge (EuropeanO of the Good Deed Foundation) ja Martin A. Noorkõiv (Eesti mittetulundusorganisatsioonide võrgustiku esimees) rõhutasid, et ELi riikidel on inimõiguste ja demokraatia valdkonnas suured ajaloolised erinevused. Eestis on kodanikuaktiivsus viimasel ajalugu ja kodanikuühiskond on hakanud järk-järgult tegutsema. Eesti kodanikud on eelkõige seotud laste ja loomade kaitsega ning hariduse ja keskkonnaga.

Ungari Helsingi komitee kaasesimees Marta Pardavi juhtis tähelepanu Euroopa kodanikualgatuse ulatusliku kampaania korraldamisega seotud väljakutsetele, kuna see nõuab paljude inimeste ja allkirjade koondamist. Veebikampaania korraldamine sotsiaalmeedia kaudu toob kaasa ka mõned praktilised ja õiguslikud takistused. Sellega seoses on suur probleem see, et Facebook on kehtestanud poliitiliste kampaaniate edendamise kohta väga ranged eeskirjad, mis võivad mõjutada algatuse internetis edendamise võimalust.

Samuti võrdles ta olukorda Eestis Ungariga. Ta selgitas, et kuigi Eestil ja Ungaris on sarnased osalusdemokraatia vahendid, nagu referendumid, allkirjakogud, veebipõhised aktivismivahendid, ühisrahastuskampaaniad ja aktivism Ungaris, seisavad Ungaris ees mitmed takistused. Näiteks mainis I. Pardavi „Sisserände erimaksu“. Selles eeskirjas on sätestatud, et igaüks, kes soovib sisserände teemal avalikult rääkida või selle üle avalikult arutleda, peab maksma maksu, kuna tegevust peetakse sisserände edendamiseks.

Kokkuvõttes lõppes arutelu järgmise küsimusega: „Kuidas me saame saavutada kodanike suurema osaluse demokraatlikus protsessis?“ Kavandatud vastus oli see, et kodanikud peavad tundma, nagu poliitika, mitte midagi, mis on kasulik, et osa võtta, ning et mobiliseerimine ei ole kunagi kasutu, kui institutsioonid kohustuvad pidama konstruktiivset dialoogi kodanike murede üle.