Piirideta valijad, Euroopa kodanikualgatus „Täielike poliitiliste õiguste nõudmine ELi kodanikele nende elukohariigis“

Piirideta valijad, Euroopa kodanikualgatus „Täielike poliitiliste õiguste nõudmine ELi kodanikele nende elukohariigis“

Võimaldada ELi kodanikel hääletada piirkondlikel ja riiklikel valimistel ning rahvahääletustel oma elukohariigis ning tugevdada nende õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel: see on Euroopa Komisjonis registreeritud viimase Euroopa kodanikualgatuse eesmärk.  Kaalul on üle 17 miljoni eurooplase täielikud poliitilised õigused, kes elavad riigis, mille kodanikud nad ei ole.

Beniamino Brunati lugu

See on Euroopa demokraatia paradoks: 17 miljonil eurooplasel, kes elavad oma päritoluriigist erinevas liikmesriigis, puudub sageli õigus hääletada õiguslike või bürokraatlike tõkete tõttu. Kuid nende arvamus võib oluliste konsultatsioonide tulemuse ümber lükata, kusjuures Brexiti rahvahääletus on silmapaistev näide. Selle probleemi lahendamiseks on fond ECIT käivitanud Euroopa kodanikualgatuse „Piirideta valijad“, mille Euroopa Komisjon registreeris 4. märtsil ja milles nõutakse Euroopa kodanike täielikke poliitilisi õigusi. Selline muutus aitaks jätta kõrvale aegunud riigipõhisest süsteemist, mis alahindaks liikuvuse taset, milleni Euroopa Liit on jõudnud, ning annaks Euroopa kodakondsuse mõistele täieliku tähenduse.

Liikumisvabaduse põhimõtet peetakse viimastel aastakümnetel Euroopa Liidu parimaks saavutuseks, sest 2019. aastal toetas seda 81 % Euroopa elanikkonnast. Alates sellest ajast, kui seda 1980. aastatel propageeriti, on see vabadus siiski märkimisväärselt edasi arenenud pelgalt majanduslikust päritolust, hõlmates keerukamaid aspekte. Kuna liikuvus on eriti viimasel kümnendil suurenenud, on selgunud, et tegemist ei ole mitte ainult töötamisega teises liikmesriigis, vaid ka panusega kohaliku kogukonna elu laiemas tähenduses, mis tõstatab küsimuse poliitilistest õigustest ja võimalusest neid kasutada. Kõigepealt peaks liikmesriigis maksude maksmise kohustus olema seotud õigusega – kas aktiivne või passiivne – kaasa rääkida oma poliitilistes protsessides, järgides põhimõtet, etmaksustamist ei toimu ilma esindatuseta.

Seetõttu taotleb piirideta valijate taotlus Euroopa institutsioonidele kolme peamist eesmärki:

• Tunnustada ELi kodanikke automaatselt valijatena, kus nad elavad, ning kõrvaldada takistused, mis ei lase valimistel hääletada ja kandideerida piiriüleselt;
• Renoveerida üldised valimised kui põhiõigus ja Euroopa väärtus. ELi kodanikud peaksid valima, kas hääletada kõigil valimistel ja referendumitel oma elukohariigis või päritoluriigis;
• Uurida selliste sammude mõju ELi kodanikele üldiste valimiste suunas ja seda, kuidas need meetmed võiksid hõlmata kolmandate riikide kodanikke.

Siin on inimdünaamikal oluline roll sellise õiguse kaitsmisel: väga sageli on riik, kus me soovime elada, uus „kodu“, mis ei pruugi olla meie päritoluriigi kõrval ning mille elujõulisusse me oma igapäevase tegevuse ja tegevuse kaudu kaasa aitame. Seetõttu on oluline, et sellel riigil oleks mõju meie häälte kaudu mis tahes valimistasandil, mitte ainult kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel, nagu õigusaktid praegu teatavates liikmesriikides võimaldavad. Lisaks annaks sellise riikidevahelise ja ajakohase Euroopa demokraatia ülesehitamine võimsa vastuse populistlikele jõududele, kes nõuavad poliitika riiklikku mõõdet: neile 17 miljonile eurooplasele hääle andmine muudaks ilu suureks, ühtseks ja mitmekesiseks kogukonnaks poliitiliseks väljenduseks.

Rekordiline valimisaktiivsus 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel on andnud hoogu, mida me ei tohi käest lasta, kui soovime avaldada konkreetset mõju Euroopa demokraatia tulevikule. Üha rohkem eurooplasi on nüüd valmis oma häält Euroopa foorumitel kuuldavaks tegema, seega peab uute demokraatlike vahendite väljatöötamisega kaasnema olemasolevate vahendite tugevdamine, mis on piirideta valijate lõplik mantra.

Selleks et jõuda Euroopa institutsioonideni otstarbekal ja tõhusal viisil, on ECIT moodustanud rakkerühma, mis koosneb Euroopa tudengitest ja praktikantidest nende kahekümnendal kohal, loomulikult liikumisel ja kogu kontinendist. Keskendumine noortele on selle tulevikuks kavandatud Euroopa kodanikualgatuse põhiaspekt, kus Euroopa poliitiline ja sotsiaalne integratsioon jätkub tänu kodanike uutele põlvkondadele, keda ELi sisesed riigipiirid ei piira.

Mitme muu tegevuse hulgas hoolitseb meie rakkerühm tugevate partnerluste arendamise eest sarnaselt meelestatud ühendustega Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil, et luua meie ettepaneku toetamise võrgustik üksuste vahel, kes usuvad suuremate ja tugevamate poliitiliste õiguste tähtsusesse. Seetõttu töötatakse välja riiklikke strateegiaid, et jõuda nii valitsusväliste organisatsioonide kui ka ülikoolide ja uurimiskeskusteni. Nagu on rõhutatud meie eesmärkide hulgas, on teadusuuringutel väga oluline roll meie algatuses ja mujal, kuna endiselt on oluline mõista erinevaid liikuvuse mustreid ELis ja vastata asjakohastele poliitilistele vajadustele.

Selles protsessis on selgelt teretulnud igaüks, kes soovib anda oma panuse ja muuta meie projekti veelgi terviklikumaks. Piirideta Votersi veebisait ja selle sotsiaalmeedialehed on peamine foorum, kus arutletakse poliitiliste õiguste üle Euroopas ja räägitakse sellest. Igaühel palutakse meile teada anda oma lugu, osaleda meie uuringutes ja olla kursis meie Euroopa kodanikualgatuse arenguga nende kanalite kaudu. Toetades üheskoos täielikke poliitilisi õigusi, saame lõpuks üle saada Euroopa demokraatia paradoksist ja edendada Euroopa kodakondsust põhilise osalusvahendi kaudu, mis on Euroopa kodanikualgatus. 

Lisateabe saamiseks vt:

Algatuse veebisait – https://voterswithoutborders.eu/

ECITi sihtasutuse veebisait – https://ecit-foundation.eu/

Valijad võitsid Piirid Facebookis, Instagramis (voters withoutborderseci), Twitteris (VoterWOBorders)

Good Lobby’s Citizen Lobbyist Podcast – Ep. Euroopa kodanikualgatus: lobitöö piirideta kodanikele