„Euroopa ohutute ühenduste nimel“ kutsutakse üles rangemalt reguleerima megakonstellatsioone satelliitide jaoks

„Eurooplased ohutute ühenduste nimel“ on selliste riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide koalitsioon, kes on teadlikud kaasaegse kommunikatsioonitehnoloogia kahjulikest tagajärgedest. Rõhutame, et me ei ole vastu tehnoloogiale, vaid ohutule tehnoloogiale ja turvalistele ühendustele.

Euroopa kodanikualgatuses „Peatage (((5G))) – Stay Connected but Protected“on meil 23 ettepanekut. Muu hulgas nõuame viivitamatu moratooriumi kehtestamist 5G satelliitide megakonstellatsioonidele kogu maailmas, kuni kahjulikud keskkonnamõjud on lahendatud (Euroopa kodanikualgatuseettepanek 17), ning nõuame, et kõigi kosmoseprojektide keskkonnamõju hindamine seataks Euroopa kosmosepoliitika raames prioriteediks (Euroopakodanikualgatuse ettepanek18).

Telekommunikatsioonisatelliitidel on oluline roll 5G-strateegias satelliitide integreerimisel 5G võrkudesse.

Oleme mures, et 5G kasutuselevõtt võib kujutada endast eksperimenti inimkonna ja keskkonna valdkonnas, kuna paljud uuringud näitavad, et praegused raadiosageduslikud elektromagnetväljad on ohtlikud ning 5G-d ei ole enne turule laskmist testitud tervise- ja keskkonnamõju suhtes. Euroopa kodanikualgatuses ja muudes artiklites käsitletakse paljusid muid küsimusi. Selles artiklis käsitletakse ainult ühte neist.

Kuidas see kõik algas?

Inimesed alustasid maa esimese tehissatelliidi, Nõukogude Liidu satelliidi Sputnik 1 orbiidi orbiidile saatmist 1957. aastal. Pärast Teist maailmasõda avas kosmosetehnoloogia astronoomiale uusi võimalusi universumi uurimiseks. Lähiminevikus on saabunud madala orbiidiga satelliitide ajastu, mis ei ole suunatud kosmosele, vaid Maale. Nad pakuvad internetti, geograafilisi või isegi sõjalisi teenuseid ning nende arv kasvab praegu kiiresti.

Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU) võttis vastu uuendusliku uue vahe-eesmärgil põhineva lähenemisviisi muude kui GSO süsteemide kasutuselevõtuks, sealhulgas megakonstellatsioonid madala eaga orbiidil. Ameerika Ühendriikide Föderaalne Side Komisjon (FCC) on andnud palju litsentse satelliitide kogumitele ja isegi võtnud vastu ühtlustatud litsentsimisraamistiku.

Mõned FCC load ja lubatud satelliitide arv:
Boeing(3. november2021) – 147 satelliiti OneWeb
( 26. august 2020) – 2000 satelliiti
Kuiper (juuli 30, 2020) – 3236 satelliiti
ViaSat (aprill 23, 2020) – 20 Theia satelliiti
(9. mai 2019) – 112 satelliiti
Kepler (15. november 2018) – 112 satelliiti Telesat
( 15. november 2018) – 117 satelliiti LeoSat
(15. november 2018) – 78 satelliiti
SpaceX (märts 29, 2018) – 4425 satelliiti
TOTAL 10275 satelliiti

Kuigi ITU haldab traadita sagedusi, puudub rahvusvaheline organ, kellel oleks volitused satelliitide orbiidile saatmist reguleerida. 2020. aastal kutsus Ühendkuningriigi valitsus ÜROd üles alustama rahvusvahelisi arutelusid, et leppida kokku, kuidas riigid peaksid kosmoses vastutustundlikult tegutsema, ning 2021. aastal kutsus Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uus juht Euroopa juhte tungivalt üles sekkuma ja koordineerima, et vältida olukorda, kus SpaceXi tegevjuht Elon Musk teeb kosmosemajandusest oma isikliku mänguväljaku.

SATCON1 teadusliku korralduskomitee liikmed on oma SATCON1 aruandes mures paljude ettevõtete ja paljude valitsuste soovitatud 100,000 või enama LEOsaadi pärast. Paljud teised teadlased jälgivad seda arengut murelikult, sest neil on mitmeid kõrvalnähte. Neist kolm on esitatud allpool.

Krediit: Creative Commons Attribution 4.0 International License
New Starlink satelliidid, mis peegeldavad päikesevalgust. 33 kokkupuutest koosneval pildil on Lõuna-Brasiilias näha Starlinki satelliitide paralleelseid varre. Päevalilled on esiplaanil, samal ajal kui ülemises paremas servas püüti heledat metroo.
Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/File:StarlinkTrails_Filter_1080.jpg 

Kosmosejäätmed

Maa orbiidi (Low Earth Orbit) peetakse meie planeedi orbiidiks umbes 160–1 000 kilomeetri kõrgusel merepinnast.

See piirkond kuulub atmosfääri (ionosfääri osana) ja ümbritseva keskkonna koostoime tõttu on satelliitide eluiga lühike (umbes 5 aastat) ja need tuleb põlemise ajal osoonikihti kahjustades deorbiteerida. Nende asendamine tähendab, et üha rohkem satelliite tuleb alustada ajal, mil Euroopa taotleb rohelist energiat.

Samal ajal on satelliitidel ka teatav ebaõnnestumiste määr. Harvard-Smithsonian Center for Astrophysics’i astronoomiakeskusJonathanMcDowell: „Ligikaudu 2,5 % ebaõnnestumiste määr ei ole selles sektoris liiga halb, kuid kui see arv kehtib kogu SpaceXi kavandatud laevastiku kohta, võib see kaasa tuua rohkem kui 1000 hukkunud satelliiti.“

See omakorda võib kaasa tuua kokkupõrgete arvu olulise suurenemise, mis toob kaasa uue kosmoseprügi tekke (koheline astmeline efekt Kessleri efekt).

Venemaa Masinahoone Keskuuringute Instituudi (Venemaa riikliku kosmosekorporatsiooni ROSCOSMOS osa) juht Igor Bakaras ütleb hiljutises intervjuus (vene keeles), et praegu on Maa lähedal orbiidil umbes 7000 tonni kosmoseprügi (kusjuures veel 3000 tonni aktiivseid kosmoseaparaate).

ASTRIAGraph, mis võimaldab jälgida, hinnata ja kontrollida kosmosekäitlejate käitumist, on välja töötanud interaktiivse kaardi Maa ümber olevatest objektidest, kust saate jäätmete kuvamiseks vaadata prügikasti.

Valgus- ja raadiosaaste

Tehisobjektide arv Maa orbiidil piirab juba tõsiselt astronoomilisi vaatlusi mitte ainult optilises, vaid ka raadiospektris.

Astronoomia ja astrofüüsika on eelretsenseeritud astronoomiaajakiri, mis on üks maailma tähtsamaid akadeemilisi ajakirjasid. 2021. aastal avaldasid nad uuringu, mis näitab, et satelliitide heledus on tundlike astronoomiliste vahendite puhul väga suur.

Oxford University Press avaldab kõrgeima kvaliteediga ajakirjasid, sealhulgas Kuningliku Astronoomiaühingu igakuiseid teadaandeid: Tähed. 2021. aastal avaldasid nad artikli teemal „Kosmoseobjektide levik on kiiresti kasvav kunstliku öise taeva heleduse allikas “, milles autorite rühm näitab, et Maa orbiidil olevad tehisobjektid suurendavad valgusreostust, kui varem arvati. Uuringus juhitakse tähelepanu ka sellele, et mõne aasta jooksul võib nende esemete põhjustatud soovimatu valguse hulk atmosfääris suurendada öise taeva üldist heledust rohkem kui 10 % üle loodusliku taseme. See ületaks künnist, mille astronoomid kehtestasid rohkem kui 40 aastat tagasi, et pidada ala kergelt saastavaks.

Euroopa Lõuna-Euroopa vaatluskeskus (ESO) on avaldanud simulatsiooni satelliitmegasiitide mõju kohta optilistele instrumentidele.

Lõpuks häirivad need looduslikku vaatenurka öisest taevast, mis on inimkonna äärmiselt oluline loodus- ja kultuuripärand ning mida tuleb kaitsta ja säilitada tulevaste põlvkondade jaoks.

Pilt: 68 kujutise korsts (kokku 35 minutit), mis sisaldab 39 Starlinki, 3 GEO satelliiti ja üht
raketikeha: Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 Rahvusvaheline
allikas: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Starlink_9,_CZ-2C_RB_and_geosats_100mm.jpg

Pilt: Taustapildil on kujutatud kaks tähte Albireo Cygnuses ja see võeti üle 26. detsembril 2019. Kaks kümnest 2,5-minutilisest kokkupuutest registreeritud Starlinki satelliitidega liiguvad üle põllu.
Krediit: Creative Commons Attribution 4.0 Rahvusvaheline
litsentsiallikas: https://noirlab.edu/public/images/ann21021c/ 

Raadiokiirgus

Satelliidid kiirgavad raadiospektris kiirgust. Satelliitidel on mitu sagedusriba:

          3600–4 200 MHz (kosmose-maale) 5850
–6 725 MHz (kaarest kosmosesse) 1095–
11,2 GHz (kosmose-maale) 11,45–
12,2 GHz (kosmose-maale) 13,75–
14,5 GHz (maa-kosmosesse) 18,3–
18,8 GHz (kosmose-aust) 19,7–
20,2 GHz (kosmose-aust) 24,75–
25,25 GHz (kaarest kosmosesse) 28,35–
28,6 GHz (maa-kosmose) 29,25–
30 GHz (kaarest kosmosesse)

Vt link FCC artiklis esitatud XLS-failis olevale loetelule.

Maapinnal on satelliitide kiirgus väga väike, kuid ka väga väike kiirgus avaldab bioloogilist mõju elusorganismidele. Satelliitide ulatusliku leviala tõttu ei ole enam Maale paiku ilma inimtekkelise kiirguseta raadiospektris.

Satelliidid peavad suhtlema Maa tugijaamadega. Maa peal asuvate raadiosaatjate tehislik inimtekkeline kiirgus kahjustab juba Maa elektromagnetilisust. Osaliselt vastutab see elektroni pilu tekkimise eest sise- ja väliskiirguse Van Alleni vahel magnetosfaadis. Raadiolained jõuavad ionossfääri ja magnetosfääri ning suhtlevad Van Alleni vöödega, tekitades elektronvihma, mis muudab atmosfääri elektrilisi omadusi. Seega võivad sidesatelliidid, mis kiirgavad otse ionosfääris kasutatavaid raadiosageduskiiri, tekitada ka elektronvihma ja saastada edasi Maa ülemaailmset elektriringlust, mis reguleerib kõigi looduslike nähtuste elektrilisi omadusi, sealhulgas elu ennast.

Springer Nature on akadeemiline kirjastusettevõte, kes on pühendunud teadlaste toetamisele teadusandmete jagamisel. 2017. aastal avaldasid nad artikli kosmoseilmastiku mõjude kohta Maa kiirgusvöödes, milles teadlaste rühm jõudis järeldusele, et „on piisavalt arenevaid tõendeid selle kohta, et kiirgusvöö osakeste kadu Maa atmosfääri võib avaldada sügavat mõju meie planeedi keemiale ja elektrodünaamilisele seisundile“.

Pilt: Starlink – dünaamiline 3D orbiidi kuva
Allikas: https://heavens-above.com/Starlink.aspx

Pilt: Starlinki rong. Pilt Ukrainast.
Allikas: https://unsplash.com/photos/-IrD7sB1qok

Järeldus

ELi kodanikelt ei ole küsitud, kas nad nõustuvad tehnoloogia arengu ja digiteerimise nimel 5G satelliitide (st 5G-võrku integreeritud satelliidid) ulatusliku keskkonnamõjuga. Neil on õigus pääseda juurde keskkonnateabele, osaleda üldsuse osalemises keskkonnaalaste otsuste tegemise protsessides ja õigus pöörduda kohtusse.

Seepärast kutsume Euroopa kodanikualgatuses „Peatage (((5G))) – Stay Connected but Protected“ (Peatage (((5G))) – Stop (((5G)) – Stay Connected, kuid Protected“) üles rangema reguleerimise järele, et kaitsta keskkonda 5G ja digitaliseerimise, sealhulgas satelliitide megakonstellatsioonide eest Euroopa kodanikualgatuse ettepanekutes 17 ja 18.

„ettepanek 17: Kutsuda üles kehtestama kohene moratoorium 5G satelliitide megakonstellatsioonidele kogu maailmas, kuni kahjulikud keskkonnamõjud on lahendatud.“

„ettepanek 18: Muuta kõigi kosmoseprojektide keskkonnamõju hindamine Euroopa kosmosepoliitika prioriteediks“

Me ei ole üksinda:

• Rahvusvaheline üleskutse „Stop 5G“ Maale ja kosmosele nõuab tungivalt 5G (viienda põlvkonna) traadita võrgu, sealhulgas kosmosesatelliitide 5G kasutuselevõtu peatamist.
• BroadBand International Legal Action Network (BBILAN) on juristide ja asjaomaste ekspertide kutsealane võrgustik, mille eesmärk on suunata 5G juggernauti ümber tasakaalu ja tarkuse poole. Nad kutsuvad üles tasakaalustatud lahendustele ja avaldasid tervislike ohutegurite usaldusdeklaratsiooni, kus nad nõuavad kõigi satelliitide litsentsimise ja orbiidile saatmise peatamist, kuni julgeolekuriskide ja pikaajalise kahju täieliku hindamiseni.
• Öö taeva kvaliteedi kaitsmise rahvusvahelisel konverentsil osalejad ja õigus jälgida tähti koos UNESCO, UNWTO, IAU ja akadeemiliste ringkondade esindajatega avaldasid öise taeva ja tärniõiguse kaitseks deklaratsiooni.
• Rahvusvaheline Astronoomiline Liit (IAU) ja ÜRO avakosmoseküsimuste büroo (UNOOSA) korraldasid seminari teemal „Piime-ja vaiksed teadus- ja ühiskonnaruumid“. Seejärel avaldati dokument „ Soovitused Keep Darkile ja Quiet Skies for Science and Society“.