Data Driven Insights from 12 Years of the European Citizens’ Initiative (Andmepõhine ülevaade Euroopa kodanikualgatuse 12 aastast): Mida ütleb meile 2024. aasta Euroopa kodanikualgatuse infograafik?

Äsja avaldatud Euroopa kodanikualgatuse infograafikus 2024. aasta kohta on esitatud põhjalik statistiline ülevaade ja põhiteave alates 2012. aastast registreeritud Euroopa kodanikualgatuste kohta, sealhulgas demograafilised üksikasjad nende korraldajate ja toetajate kohta. See infograafik, mille koostab igal aastal Euroopa kodanikualgatuse foorumi meeskond, on väärtuslik allikas Euroopa kodanikualgatuste suundumuste mõistmiseks. See pakub andmepõhiseid teadmisi, mis võivad olla aluseks tulevaste Euroopa kodanikualgatuste edu strateegiatele.

Edukad Euroopa kodanikualgatused kogusid peaaegu 13 miljonit allkirja

Kuna 2024. aasta seisuga on kümme edukat Euroopa kodanikualgatust – üks rohkem kui eelmisel aastal –, on selge, et kodanike kollektiivne tegevus on olulisem kui kunagi varem. Nende kümne eduka algatusega kogutud allkirjade andmed näitavad olulisi jaotus- ja kaasamismustreid eri liikmesriikides.

Edukatest algatustest kogus „Üks meist“ kõige rohkem kontrollitud allkirju, kokku 1 695 328 allkirja, millele järgnes tihedalt „Right2Water“ 1 673 181 allkirjaga. Viimane edukas algatus „Euroopa karusnahast priiks“ on 1 502 319 allkirjaga kolmandal kohal. See näitab üldsuse märkimisväärset toetust mitmesugustele põhjustele, alates elu propageerimisest kuni keskkonna- ja loomaõigusteni.

Joonis 1. Kümne eduka Euroopa kodanikualgatuse kogutud kontrollitud allkirjade koguarv (2012–2024)

Saksamaa teatas suurimast allkirjade koguarvust, samal ajal kui Maltal oli suurim osalus elaniku kohta

Kõige suuremast allkirjade arvust teatas Saksamaa, kellel oli üle 4,47 miljoni allkirja, mis ületab kaugelt kõiki teisi riike. Järgnesid Itaalia üle 1,9 miljoni allkirjaga ja Prantsusmaa peaaegu 1,1 miljoni allkirjaga. Selline aktiivne osalemine Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal näitab, et need riigid on oma suure elanikkonna ja tugeva kodanikuosaluse tõttu suuremahuliste kampaaniate strateegilised asukohad. Sellised algatused nagu „Peatage glüfosaat“ ja „Right2Water“ said kasu nende riikide ulatuslikest võrgustikest, võimendades üldsuse teadlikkust ja toetusstruktuure, et maksimeerida nende ulatust.

Seevastu väiksemad riigid, nagu Küpros ja Eesti, näitavad palju väiksemat arvu, vastavalt 14 462 ja 22 368 allkirjaga, mida eeldatakse, arvestades nende väiksemat elanikkonda. Kui aga võtta arvesse liikmesriikide rahvaarvuga seotud allkirju, paistab silma Malta, kus osaleb 8,9 % elanikkonnast, mis on kõigi liikmesriikide seas suurim osalus elaniku kohta. Algatus „Üks meist“ oli eriti edukas Maltal, kogudes 23 017 allkirja, mis moodustab peaaegu 48 % kõigist Malta edukate algatustega kogutud allkirjadest. Ungari osalus elaniku kohta on 7,2 %, mis on märkimisväärselt ajendatud algatusest „Minority SafePack“, mis kogus 527 686 allkirja, mis moodustab ligikaudu 76 % kõigi edukate algatuste allkirjadest Ungaris. Need arvud näitavad, et väiksemad riigid suudavad hoolimata oma rahvaarvust saavutada aktiivse kaasamise tõhusa mobiliseerimise ja sihipäraste kampaaniate kaudu.

Seevastu sellised riigid nagu Iirimaa, kus nii allkirjade absoluutarv kui ka kaasatus elaniku kohta on väike, võivad osutada korraldajate ees seisvatele probleemidele. See võib hõlmata teadlikkuse puudumist Euroopa kodanikualgatusest või ebapiisavat sihipärast kampaaniat. Nende algpõhjuste mõistmine ja nendega tegelemine on äärmiselt oluline tulevaste algatuste jaoks, mille eesmärk on mobiliseerida toetust tõhusamalt riikides, kes ei ole Euroopa kodanikualgatusega piisavalt seotud. Hoolimata suurest allkirjade absoluutarvust on Prantsusmaa osalus elaniku kohta suhteliselt väike (1,5%), mis viitab vajadusele sihipärasemate ja asjakohasemate kampaaniastrateegiate järele.

Lisaks vähemalt miljoni allkirja kogumisele peavad Euroopa kodanikualgatused saavutama minimaalse arvu allkirju vähemalt seitsmes liikmesriigis, et neid saaks pidada edukaks. Allkirjakünniste jagunemine iga algatuse puhul toob esile laialdase toetuse mõnele algatusele, nagu on näidatud allpool oleval joonisel. Näiteks „Päästkem julmusevabad kosmeetikatooted“ saavutas kõige suurema arvu künniseid, vastates minimaalsele allkirjade arvule 21 liikmesriigis. "Üks meist", "Lõpp puuriajastule" ja "Euroopa karusnahast priiks" ületasid kõik künnised 18 liikmesriigis.

Joonis 2. Edukad Euroopa kodanikualgatused, mis saavutasid igas liikmesriigis allkirjastamiskünnise (2012–2024)

Künnised täideti kõige sagedamini Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias, kusjuures kümnest edukast Euroopa kodanikualgatusest jõudis igaüks künniseni üheksas. Selline järjepidevus viitab korraldajate sihipärastele kampaaniatele nendes riikides. Näiteks "Üks meist" keskendus riikidele, kus on väljakujunenud elupooldavad liikumised, nagu Saksamaa, Poola, Hispaania, Malta ja Itaalia, tagades, et kampaania oleks kooskõlas kohalike elanike olemasolevate väärtuste ja uskumustega. Lisaks sellele, et algatus „Right2Water“ oli suunatud riikidele, kus allkirju oli kõige lihtsam koguda, püüti algatuse edu tagamiseks koguda vähemalt 5 % künnist ületavast summast.

Seevastu 15 liikmesriigis jõudis künniseni viis või vähem Euroopa kodanikualgatust. Selle põhjused nõuaksid täiendavat uurimist, kuid üks võimalik põhjus võib olla see, et korraldajad kalduvad valima oma kampaania juhtimiseks piiratud arvu riike.

Rahastamine on väga oluline, kuid tugev kampaaniastrateegia võib tagada teie Euroopa kodanikualgatuse edu olenemata sellest,

Edukad Euroopa kodanikualgatused, nagu „Save Cruelty Free Cosmetics“ (Julmust vältiv kosmeetika) ja „Fur Free Europe“ (Euroopa karusnahast priiks), on saanud märkimisväärseid rahalisi vahendeid, nagu on näidatud alloleval diagrammil. Seevastu sellised algatused nagu „Stop Vivisection“ ja „Stop Finning“ on toiminud väiksema eelarvega. Kuid andmed näitavad, et rahalised vahendid, kuigi kasulikud, ei määra edu. Sellised algatused nagu „Stop Vivisection“ on tõestanud, et hästi kavandatud kampaania – tulemuslik sõnumivahetus, lai vabatahtlike võrgustik ja sotsiaalmeedia laialdane kasutamine – võib kompenseerida piiratud rahastamist ja koguda endiselt miljon allkirja. 

Kampaania tõhusus sõltub sageli selle sõnumi vastukajast üldsusele ning võimest mobiliseerida vabatahtlikke ja toetajaid. Algatused, mis käsitlevad üldlevinud küsimusi, nagu loomade õigused või keskkonnakaitse, kipuvad pälvima rohkem tähelepanu ja toetust. Lisaks võib algatuse edukust mõjutada võime suunata konkreetsetele liikmesriikidele kohandatud sõnumeid, mis on kooskõlas kohalike muredega. See rõhutab strateegilise planeerimise ja elluviimise ning rahalise toetuse otsustavat rolli Euroopa kodanikualgatuste edu saavutamisel.

Joonis 3. Kümne eduka Euroopa kodanikualgatuse teatatud rahastamine (2012–2024)

Keskealised eurooplased vastutavad edukate Euroopa kodanikualgatuste eest

Kui võrrelda edukate Euroopa kodanikualgatuste demograafiat kõigi registreeritud Euroopa kodanikualgatustega, ilmnevad mõned huvitavad suundumused. Edukatest Euroopa kodanikualgatustest on 32 % korraldajatest vanuses 51–61 aastat, võrreldes 17 %ga kõigi algatuste korraldajatest. See näitab, et keskealistel eurooplastel on oluline roll Euroopa kodanikualgatuste edukate tulemuste saavutamisel. Seevastu nooremad korraldajad, eelkõige alla 40-aastased, on rohkem esindatud laiemas algatatud Euroopa kodanikualgatuste kogumis, kuid nende edukuse määr on madalam.

Euroopa kodanikualgatuse korraldajate jaotus kodakondsuse alusel näitab märkimisväärset osalust Prantsusmaal (12 %), Saksamaal (11 %), Itaalias (9 %) ja Hispaanias (8 %). Ei ole üllatav, et need riigid on korraldajate seas esirinnas, sest nad annavad ka kõige rohkem allkirju, mis kajastab nende suuremat elanikkonda ja suuremat kaasatust Euroopa kodanikualgatustesse kõigis valdkondades.

Korraldajate elukohariigist on esikohal taas Saksamaa (11%) ja Prantsusmaa (10%), kellele järgnevad tihedalt Itaalia (9%) ja Belgia (8%). See viitab sellele, et korraldajad tegutsevad sageli oma riigis, kuigi mõned asuvad mujal – Belgia on selge võõrväärtus, sest ta on ELi „pealinn“.

Joonis 4. Euroopa kodanikualgatuse korraldajate jaotus elukohariigi järgi

Järeldused

2024. aasta Euroopa kodanikualgatuse infograafik annab kaaluka ülevaate Euroopa kodanikualgatustes osalemise praegusest olukorrast kogu Euroopas. Selles rõhutatakse, et Euroopa kodanikualgatuste edu sõltub peamiselt tõhusatest kampaaniastrateegiatest ja üldsuse ulatuslikust kaasamisest. Keskealised eurooplased on edukate algatuste peamised käivitajad, samas kui nooremad (alla 40aastased) on need, kes algatavad kõige rohkem algatusi. Osalemise erinev tase liikmesriikides, alates Malta suurest osalemisest elaniku kohta kuni laiemate suundumusteni sellistes riikides nagu Saksamaa ja Hispaania, rõhutab kodanikuosalust mõjutavat mitmekesist poliitilist kultuuri. Need suundumused rõhutavad, kui oluline on kohandada kampaaniastrateegiaid konkreetse riikliku kontekstiga, et maksimeerida kaasatust ja edu.

Tutvuge kogu 2024. aasta Euroopa kodanikualgatuse infograafikuga, et saada ülevaade Euroopa kodanikualgatuste, mitte ainult edukate algatuste laiematest suundumustest.

Tutvuge Euroopa kodanikualgatuse foorumi edulugudega, mis sisaldavad insaiderite nõuandeid kümnelt edukalt Euroopa kodanikualgatuselt!