Minority SafePack – miljon allkirja Euroopa mitmekesisuse toetuseks

Algatusega „Minority SafePack – miljon allkirja Euroopa mitmekesisuse toetuseks“ kutsuti üles parandama rahvus- ja keelevähemuste hulka kuuluvate isikute kaitset ning tugevdama kultuurilist ja keelelist mitmekesisust liidus. Sel õnnestus üheaastase kogumisperioodi jooksul koguda 1 123 422 kinnitatud toetusavaldust ja ületada 11 liikmesriigis minimaalne allkirjakünnis.  

Algatus registreeriti 3. aprillil 2017, mis tähistas ka selle üheaastase allkirjade kogumise perioodi algust. Komisjoni registreerimine tehti pärast 2013. aasta septembris tehtud algset otsust keelduda algatuse registreerimisest, mille Euroopa Liidu Üldkohus 2017. aasta veebruaris tühistas.   

Algatuses nõuti, et komisjon esitaks 11 õigusakti ettepanekut, et parandada rahvus- ja keelevähemustesse kuuluvate isikute kaitset ning tugevdada liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Algatuses keskenduti muu hulgas piirkondlikele ja vähemuskeeltele, haridusele ja kultuurile, regionaalpoliitikale, osalusele, võrdsusele, audiovisuaalse ja muu meedia sisule ning piirkondlikule (riiklikule) toetusele. Tuleb märkida, et kavandatud 11 õigusaktist 2 jäid komisjoni õigusloomealasest pädevusest välja. Seetõttu oli algatuse raames võimalik koguda toetusavaldusi ainult 9 ettepaneku alusel, mis jäid komisjoni pädevuse. 

Need üheksa Euroopa Komisjoni registreeritud ettepanekut olid järgmised. 

1. ELi soovitus kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitse ja edendamise kohta
2. Rahastamisprogrammid väikeste keelekogukondade jaoks
3. Keelelise mitmekesisuse keskuse loomine
4. Lisada ELi regionaalarengu fondide eesmärkide hulka rahvusvähemuste kaitse ning kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse edendamine
5. Uuring vähemuste lisaväärtuse kohta meie ühiskonna ja Euroopa jaoks
6. Võrdsuse ühtlustamine kodakondsuseta vähemuste, nt romade jaoks
7. Ühtne Euroopa autoriõiguse seadus, mis võimaldab kasutada teenuseid ja ringhäälingut emakeeles
8. Audiovisuaalse sisu teenuste ja vastuvõtmise vabadus vähemuste piirkondades
9. Piirkondliku (riigi) toetuse grupierand vähemuskultuuri, meedia ja kultuuripärandi säilitamise toetamiseks 

Korraldajad pidasid Euroopa kodanikualgatust oluliseks vahendiks vähemuste õiguste eest võitlemisel.

Nad märkisid, et „see on ainus tugev osalusdemokraatia vahend ELis, mis võib võimendada Euroopa kodanike häält ja teha selle Euroopa institutsioonides kuuldavaks“.

Pärast allkirjade kogumise etapi lõppu läbis algatus allkirjade kontrollimise protsessi ja see esitati ametlikult Euroopa Komisjonile 10. jaanuaril 2020 (vt pressiteade).  Komisjon võttis algatust käsitleva teatise vastu 14. jaanuaril 2021 (vt pressiteade).

Pühendumus ja järjekindlus 

Pühendumine eesmärgile isegi juhul, kui asjad ei lähe kavakohaselt.

Hästi läbimõeldud kampaaniastrateegia, mis kõnetab sihtrühma 

Aktiivne kohapealne kampaania tegemine eri liikmesriikide kohalikes kogukondades, mis on suunatud ka institutsioonidele ja poliitikutele riigi ja Euroopa tasandil. Inimesteni jõudmine, kasutades vähemuskeeli. 

Meeskond ja partnerlused

Kampaania jaoks tugevate ja usaldusväärsete partnerite leidmine ning tööka ja pühendunud meeskonna loomine.  

Ettevalmistamine

Kodanikualgatuse „Minority SafePack“ koostas korraldajate rühm, keda toetasid Euroopa Rahvuste Liit (FUEN), Lõuna-Tirooli Rahvapartei, Rumeenia ungarlaste Demokraatlik Liit ja Euroopa rahvusrühmade noored. Enne kui algatus 2013. aastal käivitati, oli seda kaks aastat ette valmistatud.

Ettevalmistusperioodil olid korraldajatel silme ees selged sihid. Nad soovisid eelkõige mitme seadusandliku ettepaneku koostamist, mis kinnistaksid nende nõudmisi praktikas. Seda silmas pidades korraldasid nad kohtumisi, konsulteerisid õigusekspertide ja vähemuste õiguste ekspertidega ning tegid jõupingutusi poliitilise toetuse saamiseks eri tasanditel. Samuti pöörasid nad tähelepanu sellele, et algatuse ettepanek põhineks ELi aluslepingutel, milleks kohandati vastavalt ettepaneku sõnastust.

Algatuse ettevalmistusetapi muutsid keeruliseks selle lai teemadering ja ambitsioonikad eesmärgid. Selle asemel et keskenduda vaid ühele teemale, taheti algatuses võtta arvesse arvukaid probleeme, millega traditsioonilised vähemused eri liikmesriikides kokku puutuvad, ning püüda leida nendele arvukatele probleemidele terviklikke lahendusi. Algatuse eesmärk oli palju laiem kui lihtsalt miljoni allkirja kogumine. Tegelikult oli eesmärgiks ka arutelu algatamine Euroopa avalikus ruumis ning üheaastast allkirjade kogumise perioodi taheti kasutada tugeva ja pikaajalise vähemuste õiguste koalitsiooni loomiseks. Korraldajad ei soovinud piirduda allkirjade kogumisega seitsmes liikmesriigis, vaid soovisid tutvustada oma algatust võimalikult paljudes Euroopa piirkondades. 

Ettevalmistusetapp ei olnud algatuse „Minority SafePack“ jaoks lihtne, sest Euroopa Komisjon lükkas esimese registreerimistaotluse tagasi, kuna algatuses esitatud nõudmised jäid väljapoole tema pädevust teha nende kohta ELi õigusaktide ettepanekuid. See komisjoni otsus vaidlustati Euroopa Kohtus. Selle tulemusena kulus algatuse ametlikuks registreerimiseks mitu aastat ja see registreeriti lõpuks 2017. aastal.

Kampaaniat koordineeris Euroopa Rahvuste Liit, Euroopa vähemuste katusorganisatsioon, mis ühendab rohkem kui 100 organisatsiooni 35 riigist. Ettevalmistusetapi põhipunktideks oli selge strateegia väljatöötamine, partnerite ja rahastuse leidmine Euroopa kampaania korraldamiseks.  

Rahaliste vahendite kogumine ja ressursid

Algatuse „Minority SafePack“ korraldajad said 348 500 euro suuruse toetuse ja vahendid Euroopa Rahvuste Liidult (FUEN).

Rahastamisallikad (€)

Märkus. Lisateave algatuse „Minority SafePack“ toetuse ja rahaliste vahendite kohta on kättesaadav spetsiaalsel komisjoni veebilehel. Teatada tuleb ainult toetustest, mis ületavad 500 eurot sponsori kohta.

Kampaaniastrateegia ja allkirjade kogumise kava

Algatuse „Minority SafePack“ allkirjade kogumise etapp algas 2017. aasta aprillis. Kampaania algust tähistati järgmisel kuul Rumeenias Bánffy lossis toimunud üritusel, kus osales üle 400 poolehoidja igast Euroopa nurgast ja rohkem kui 50 ajakirjanikku (vt videot kampaania käivitamise üritusest siin).

Pärast ametlikku avaüritust hakkasid mitu liikmesorganisatsiooni ja partnerit eri liikmesriikides ja piirkondades kohe algatuse toetuseks oma üritusi kavandama ja korraldama. Samuti töötati koos algatusega „Minority SafePack“ välja üleeuroopaline kampaaniastrateegia, käivitati uus veebisait, mis keskendus lihtsatele lugudele kogu Euroopast, ning algatuse „Minority SafePack“ brošüür ja muu reklaammaterjal. 

Rakendusetapis jagasid tugiorganisatsioonid omavahel ülesanded ära. Näiteks lubas Rumeenia ungarlaste demokraatlik liit (RMDSZ) koguda 250 000 allkirja nõutavast 1 miljonist allkirjast. 

Et jõuda oma peamiste sihtrühmadeni (rahvusvähemused), püüdsid korraldajad siduda oma kampaaniasõnumid erinevate probleemidega, millega vähemused Euroopas kokku puutuvad. Oluline oli sõnumid isikustada, kuna Euroopa erinevad vähemused elavad erinevates tingimustes, mis sõltuvad peamiselt elukohaliikmesriigist. Mõnel neist on täielik otsustamisvabadus neid puudutavates küsimustes, samas kui teisi ei tunnustata üldse. Suurte probleemidega kogukondade puhul püüti välja selgitada nende kõige pakilisemad mured ja neile esitleti algatust „Minority SafePack“ kui võimalikku lahendust. 

Korraldajad pöörasid oma tähelepanu veel ühele olulisele sihtrühmale, nimelt selliste liikmesriikide kodanikele, kellel on tihedad sidemed oma välismaal elavate rahvuskaaslastega, nagu Taani, Saksamaa ja Ungari. 

Kampaaniastrateegia elluviimisel oli väga oluline tõlkida materjale ja kasutada paljusid eri keeli. Algatus „Minority SafePack“ esitas teabematerjali enam kui 30 keeles ja korraldajad otsustasid pidada kampaaniat ka piirkondlikes keeltes, millel ei ole ELi ametliku keele staatust. See oli väga oluline, sest kuni 50 miljonit ELi kodanikku räägivad piirkondlikke või vähemuskeeli ning eesmärk oli, et iga Euroopa kodanik, kes kuulub rahvusvähemusse või vähemuskeele rühma, saaks end identifitseerida algatuse põhisõnumiga, ning tõdeks, et see teenib tema kogukonna huve ja oleks investeering tulevaste põlvkondade jaoks. Sadu sõnumeid kohandati eri sihtrühmadele ja sel oli suur edu: „Kujuta ette, et oled üks 41 000st ladiini keele kõnelejast Põhja-Itaalias ja näed oma sotsiaalmeedias ladiinikeelset postitust!“

Algatuse edukuse tagamiseks oli oluline saada tugev toetus Euroopas ka väljaspool vähemuskogukondi. Vaja oli selgelt väljendada kampaania sõnumit: „Me oleme kõigi poolel. Me ei võta kogukondadelt midagi ära!“, ütles RMDSZi esimees Hunor Kelemen. Lisaks oli enamusrühmade osalemine algatuse „Minority SafePack“ korraldajate jaoks väärtuslik ka seetõttu, et nad soovisid luua tugeva partnerite võrgustiku koalitsiooni jaoks, nii et Euroopa Komisjon ei saaks algatust mitte märgata ega tähelepanuta jätta. 

Korraldajad soovisid ka rakendada oma strateegiat Euroopa tasandil ning püüdsid leida poliitiliste liitrite toetust. Selleks külastasid korraldajad paljusid partnereid, institutsioone ja liikmesorganisatsioone mitmes riigis. Algatuse „Minority SafePack“ delegatsioon kohtus kampaania arutamiseks ka Euroopa Parlamendi vähemuste laiendatud töörühmaga. Korraldajad palusid laiendatud töörühmal aidata levitada algatuse sõnumit parlamendis ning parlamendiliikmetel teavitada algatusest inimesi ja meediat oma liikmesriigis ning aidata leida partnereid, et tagada algatuse edu. Kaasesimees Nils Torvalds kinnitas delegatsioonile, et toetab neid ning mitu parlamendiliiget teatas, et nad hakkavad kampaanias aktiivselt osalema. Algatuse „Minority SafePack“ jaoks oli oluline omada toetust ka Euroopa Nõukogus. Selle toetuse saamiseks külastas algatuse „Minority SafePack“ delegatsioon Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee sügisest istungit Strasbourgis.

Algatuse liikmesorganisatsioonide, piirkondlike partnerite ja kogukondade panus oli hädavajalik nõutava ühe miljoni allkirja kogumiseks. Kampaaniameeskond tegi aktiivselt tööd, et anda vajalikku teavet ning jagada oma võrgustikuga parimaid tavasid ja strateegiaid, mis viivad sihile. FUENi presiidium ja kodanike komitee liikmed olid alati valmis tegema külastusi liikmesriikides, et suurendada teadlikkust. Sellele vaatamata oli kogu allkirjade kogumise etapi jooksul vaja rohujuuretasandi võrgustikku, et jagada isiklikke lugusid ning sõnumeid ning näidata kohalikele kogukondadele, et „Minority SafePack“ on algatus, mis võib parandada vähemuskogukondade ja 50 miljoni vähemus- või keelerühma kuuluva ELi kodaniku igapäevaelu.

Tugeva partnerite koalitsiooni loomine hõlmas organisatsioone, kes selle teemaga tegelesid ja kellel olid varasemad kampaaniakogemused. Need partnerid olid allkirjade kogumisel keskse tähtsusega, eriti Leedus, Bulgaarias, Sloveenias ja Hispaanias. Korraldajad hoidsid partnerite motivatsiooni kõrgel, andes teavet saavutatud vahe-eesmärkide kohta ning tagades pideva suhtluse võrgustiku liikmete vahel. Allkirjade kogumisel keskenduti liikmesriikidele, kus on suured vähemuskogukonnad, ja riikidele, kus vähemuste kaitse tundus problemaatilisem.

Allkirjade kogumise tehnilised tingimused pandi paika 2017. aasta juunis. Algatuse „Minority SafePack“ kampaania veebisait võimaldas juurdepääsu pabervormidele ja veebipõhisele allkirjavahendile. 2017. aasta septembris läksid algatuse „Minority SafePack“ korraldajad üle Euroopa Komisjoni veebipõhisele toetusavalduste kogumise süsteemile, kuna see vastas paremini nende vajadustele.

Lisaks veebipõhise allkirjade kogumise süsteemi optimeerimisele sõltus algatus suuresti ka paberkandjal allkirjade kogumisest. Seda tegid näiteks vabatahtlikud, kes alustasid oma kogukonnas inimeste juures käimist, tutvustasid kampaaniat ja aitasid allkirja andjatel vajaliku teabe täita. Korraldajad rõhutasid: „Meie kogemus on see, et allkirjade kogumiseks peame minema tänavale ja rääkima inimestega.“

Algatuse „Minority SafePack“ jaoks allkirjade kogumine lõppes 2018. aasta aprillis, kui oli kogutud 1 320 246 toetusavaldust. Need aruanded saadeti igas liikmesriigis kontrollimise eest vastutavatele ametiasutustele. Pärast ametlikku menetlust kinnitasid ametiasutused lõplikuks arvuks 1 123 422 allkirja. Nõutud künnised saavutati 11 liikmesriigis.

Seejärel esitati algatus ametlikult Euroopa Komisjonile 10. jaanuaril 2020. 

„Minority SafePack“ oli üks esimesi algatusi, mis töötas Euroopa Komisjonile esitamiseks välja pikaajalise strateegia. Sel eesmärgil kutsus FUEN kokku Euroopa õigusekspertide rühma, et töötada algatuse ettepanekute põhjal välja konkreetsed seadusandlikud ettepanekud. See oli põhimõtteliselt üksikasjalik juhend selle kohta, kuidas neid punkte ELi praeguses õigusraamistikus rakendada. Need ettepanekud esitati seejärel Euroopa Komisjonile koos 1 123 422 kinnitatud toetusavaldusega. 

Strateegia raames organiseerisid korraldajad lisaks veel toetuskampaania. Korraldajad kohtusid ja tutvustasid algatust riigipeadele, valitsuste esindajatele, riikide parlamentide, Euroopa Parlamendi ja piirkondlike valitsuste liikmetele. Korraldajad rõhutasid, et toetuskampaania tulemused olid üle ootuste head: paljud piirkonnad võtsid vastu toetusavaldused ning ka Bundestag, Ungari parlament ja Madalmaade Alamkoda hääletasid selliste resolutsioonide üle. Lisaks sellele oli „Minority SafePack“ esimene Euroopa kodanikualgatus, mida arutati Euroopa Parlamendi täiskogu istungil, mille tulemusena võeti suure häälteenamusega vastu resolutsioon. 

Algatuse „Minority SafePack“ raames kogutud toetusavalduste arv liikmesriikide kaupa

Kaardil olevate punktidega on tähistatud need ELi liikmesriigid, kus ületati algatuse toetamiseks nõutav allkirjade miinimumkünnis. Algatus „Minority SafePack“ ületas miinimumkünnised 11 liikmesriigis. Algatuse „Minority SafePack“ toetusavalduste täielik tabel on kättesaadav selle algatuse lehel Euroopa kodanikualgatuse registris.

Ametlik esitamine ja kohtumised komisjoni esindajatega

Pärast algatuse ametlikku esitamist 10. jaanuaril 2020 kohtusid korraldajad 5. veebruaril 2020 Euroopa Komisjoni väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresidendi Věra Jourová ning innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte voliniku Mariya Gabrieliga.

Avalik kuulamine Euroopa Parlamendis

Järgmisena toimus 15. oktoobril 2020 Euroopa Parlamendis avalik kuulamine. Kuulamisel osalesid Euroopa Parlamendi liikmed kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonist ning kultuuri- ja hariduskomisjonist koos petitsioonikomisjoni ja teiste osalevate komisjonidega. Kuulamisel võtsid sõna ka Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Regioonide Komitee juhtivad esindajad (vt pressiteade).

Seejärel arutati algatust Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 14. detsembril 2020. Euroopa Parlament väljendas 17. detsembril 2020 algatusele toetust, võttes vastu resolutsiooni, mille poolt hääletas 524, vastu 67 ja erapooletuks jäi 103 liiget. Parlament juhtis tähelepanu sellele, et ELi rahvus- ja keelevähemused assimileeruvad ja unustavad oma keele, mille tagajärjeks on keeleline ja kultuuriline vaesumine. Euroopa Parlament kutsus komisjoni üles esitama selle probleemi lahendamiseks õigusaktide ettepanekuid (vt pressiteade).

Selles etapis oli COVID-19 pandeemia algatuse jaoks üsna problemaatiline. Avalik kuulamine tuli kaks korda edasi lükata ning pandeemia tõttu oli keeruline vähemuste õiguste teemat avalikus arutelus hoida. 

Euroopa Komisjoni ametlik vastus

Euroopa Komisjon võttis 14. jaanuaril 2021 vastu teatise, milles esitab meetmed seoses algatusega „Minority SafePack“. Ta rõhutas, et kaasamine ja Euroopa rikkaliku kultuurilise mitmekesisuse austamine on üks komisjoni prioriteetidest ja eesmärkidest. Siiski märgiti ka, et alates algatuse esialgsest esitamisest 2013. aastal on võetud hulgaliselt meetmeid, mis käsitlevad algatuse „Minority SafePack“ raames tehtud ettepanekute mitmeid aspekte. Teatises hinnati kõiki algatuse üheksat ettepanekut eraldi, võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Kokkuvõtteks leidis komisjon, et kuigi täiendavaid õigusakte ei ole esitatud, on juba kehtivate õigusaktide ja poliitika täielik rakendamine võimas arsenal algatuse eesmärkide toetamiseks (vt pressiteade).

Pärast komisjoni teatise avaldamist väljendasid algatuse „Minority SafePack“ korraldajad rahulolematust seadusandlike järelmeetmete puudumise üle. 24. märtsil 2021 esitas algatuse „Minority SafePack“ kodanike komitee Euroopa Liidu Üldkohtule taotluse komisjoni algatust käsitleva teatise tühistamiseks. Euroopa Kohus jättis 9. novembri 2022. aasta otsusega korraldajate rühma taotluse rahuldamata. Korraldajad esitasid 21. jaanuaril 2023 Euroopa Kohtule selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse. Euroopa Kohtu 5. juuni 2025. aasta otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata (vt lähemalt järelmeetmete kohta).

Otsige aktiivset kontakti võimalike sidusrühmadega eri tasanditel. 

Tegutsemine rohujuure tasandil on väga oluline, kuid edu saavutamiseks on ülimalt oluline teha koostööd ka poliitiliste juhtidega Euroopa ja riiklikul tasandil.

Mõelge hästi läbi, kes on teie sihtrühm ja veenduge, et teie kommunikatsioonistrateegia vastab nende vajadustele. 

Võtke arvesse erinevaid keeli, mida saate nendeni jõudmiseks kasutada, kohalike lugude tähtsust, millega inimesed saaksid samastuda, ning veebipõhiseid ja veebiväliseid suhtlusvahendeid. Oluline on jõuda oma võimalike toetajateni eri kanalite kaudu.

Kui asjad ei lähe alati ootuspäraselt, siis tehke kohandusi.

Kui te kogu hingest üritust toetate, mõelge oma kampaaniale kriitiliselt, kahelge vajaduse korral struktuuride ja otsuste õigsuses ning muutke suunda, kui vajalik.

Lööge kohapeal kaasa.

Kuigi tänapäeval kogutakse märkimisväärne osa allkirjadest veebis, ärge unustage, kui oluline on kohtuda inimestega. Inimestega suhtlemine ja koostöö kohalike kogukondadega on oluline osa teie sõnumi levitamisel ja kampaania eesmärkide tagamisel.

Kasutage ära sotsiaalmeedia pakutavad võimalused.

Püüdke olla sotsiaalmeedias aktiivne ja veenge kohalikke juhtfiguure oma algatusega ühinema. See aitab suurendada algatuse usaldusväärsust.  

Küsimuste korral võtke ühendust meie ekspertidega!