Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondade kultuuri säilitamist puudutav ühtekuuluvuspoliitika

„Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondade kultuuri säilitamist puudutav ühtekuuluvuspoliitika“ on üheteistkümnes Euroopa kodanikualgatus, mis kogus edukalt vajaliku toetuse. Selles nõuti, et ELi ühtekuuluvuspoliitika 

• tagaks võrdsuse nende piirkondade puhul, mille rahvuslikud, etnilised, kultuurilised, usulised või keelelised eripärad erinevad ümbritsevate piirkondade omadest;
• tagaks neile piirkondadele võrdsed võimalused juurdepääsuks ELi rahalistele vahenditele;
• tagaks nende eripärade säilimise ja piisava majandusarengu, takistaks majanduslikku tagasilangust ja säilitaks majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, et toetada ELi arengut ja säilitada selle kultuuriline mitmekesisus. 

Algatuse ettevalmistused algasid juba 2011. aastal veel enne esimese Euroopa kodanikualgatuse määruse jõustumist. Kampaania käigus kaasasid korraldajad kogukondi kogu Euroopas ja kogusid lõpuks üle miljoni kontrollitud allkirja.

Pärast seda, kui komisjon esialgu keeldus seda algatust 2013. aastal registreerimast, registreeriti see lõpuks 7. mail 2019 kvalifitseeritud kujul. Algatus registreeriti arusaamises, et see on suunatud komisjoni ettepanekutele õigusaktide kohta, millega määratakse kindlaks struktuurifondide ülesanded, esmatähtsad eesmärgid ja ülesehitus, ning tingimused, et rahastatavad meetmed suurendavad liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

Algatuse käivitamine oli konarlikum kui teistel edukatel Euroopa kodanikualgatustel. Selleks et leevendada COVID-19 pandeemia mõju kampaaniale, pikendati toetusallkirjade kogumisperioodi ühe aasta võrra kuni 4. aprillini 2021 [kooskõlas määrusega (EL) 2020/1042, otsusega C(2020) 9226 ja otsusega C(2021) 1121]. Nendest takistustest hoolimata jõudis algatus tähelepanuväärse tulemuseni, kogudes 1 269 351 kontrollitud toetusavaldust. Miinimumkünnised täideti kaheksas liikmesriigis. 

Kehtiv algatus esitati ametlikult Euroopa Komisjonile läbivaatamiseks 4. märtsil 2025 (pressiteade). Vastuseks avaldas komisjon 3. septembril 2025 teatise, milles esitas oma seisukohad. 

Siin on algatuse „Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondade kultuuri säilitamist puudutava ühtekuuluvuspoliitika“ korraldajate soovitused kampaania edukuse tagamiseks. 

Valige oma korraldajate rühma liikmed targalt

Ideaaljuhul peaks iga liige olema oma riigis või piirkonnas juhtiv kampaaniakorraldaja.

Toetuge kõigepealt vabatahtlikele

Kaasake kirglikud aktivistid, enne kui palkate professionaalsed töötajad ning täitke lüngad ainult siis, kui see vajalik on.

Mõelge õigusaktidest kaugemale

Euroopa kodanikualgatus ei pruugi alati viia uute õigusaktide vastuvõtmiseni, kuid see võib suurendada teadlikkust, lisada tähelepanuta jäetud küsimused ELi tegevuskavasse ja luua püsivaid võrgustikke.

Kohandage oma sõnumeid

Üldiste sõnumite asemele kasutage autentset, lokaalse kõlapinnaga sisu, mida edastavad lugupeetud inimesed.

Olge järjekindlad

Edu saavutamiseks on vaja olla järjekindel, vaatamata õiguslikele, poliitilistele või praktilistele probleemidele. Kasutage ära Euroopa kodanikualgatuse foorumi korraldatud veebiseminare ja töötubasid, et õppida kogenud korraldajatelt ja valmistuda võimalikeks takistusteks.
 

Lisateavet selle algatuse kohta saab selle korraldaja Attila Dabise blogipostitusest.
 

Ettevalmistamine

„Kuna see oli üks esimesi kodanikualgatusi, siis ei olnud veel praktilisi näiteid, mida inspiratsiooniallikana kasutada.“ - algatuse „Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondade kultuuri säilitamist puudutav ühtekuuluvuspoliitika“ korraldaja

Algatuse korraldajad alustasid ettevalmistusi 2011. aastal, mis oli veel enne, kui esimene Euroopa kodanikualgatuse määrus jõustus. Ettevalmistusperioodil olid korraldajatel selged eesmärgid ja nad keskendusid sellele, et oma algatus hästi sõnastada. Korraldajate jaoks oli oluline, et algatus oleks kooskõlas ELi aluslepingutega ja käsitleks „riiklikes piirkondades“ elavate kogukondade kaebusi. Lisaks suhtlesid korraldajad aktiivselt ELi õiguse ekspertidega tagamaks, et komisjon ei saaks ettepanekut pädevuse puudumise tõttu tagasi lükata.

„Me püüdsime sõnastada oma eesmärke nii, et need resoneeruksid kogukondadega Euroopas, sõltumata nende majandusarengu tasemest.“ - algatuse „Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondade kultuuri säilitamist puudutav ühtekuuluvuspoliitika“ korraldaja

Algatuse „Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondlike kultuuride säilitamist käsitlev ühtekuuluvuspoliitika“ ettevalmistusetapp ei olnud lihtne, kuna Euroopa Komisjon lükkas esimese registreerimistaotluse 26. juulil 2013 tagasi. Keeldumist põhjendati sellega, et algatuse nõuded on väljaspool neid pädevusi, kus komisjoni saab teha ettepanekuid ELi õigusaktide kohta. Komisjoni otsus vaidlustati Euroopa Kohtus, kes kinnitas ettepaneku osalise registreerimise (pressiteade). Seetõttu kulus algatuse ametlikuks registreerimiseks mitu aastat ja see registreeriti lõpuks 7. aprillil 2019. 

Selle algatuse edukuse seisukohast oli partnerite ja vabatahtlike võrgustiku loomine väga oluline. Algatust toetas 20 organisatsiooni ja 60 omavalitsust. Korraldajaid toetas ka mitu katusorganisatsiooni, nagu Euroopa Rahvuste Liit (FUEN), Euroopa Vabaliidu fraktsioon (EFA) ja Euroopa keelte võrdõiguslikkuse võrgustik (ELEN). 

Algatuse jaoks oli väga oluline veebipõhine tegevus, kuna allkirjade kogumine toimus COVID-19 pandeemia ajal ja inimesi kokku kutsuda ei olnud võimalik. Korraldajad koostasid mitmekeelse veebisaidi, kus oli üleval teave algatuse ja selle nõudmiste kohta ning teabelehed. Korraldajad tegutsesid ka sotsiaalmeedias: Facebook (8 400 jälgijat), Instagram (345 jälgijat), X (endine Twitter) (649). 

Rahaliste vahendite kogumine ja ressursid

Algatuse „Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondade kultuuri säilitamist puudutav ühtekuuluvuspoliitika“ korraldajad kogusid 11 933 euro ulatuses toetust ja rahalisi vahendeid. 

Rahastamisallikad (€)

Märkus: Lisateave algatuse toetuse ja rahaliste vahendite kohta on kättesaadav spetsiaalsel komisjoni veebilehel. Teatada tuleb ainult toetustest, mis ületavad 500 eurot sponsori kohta. 

Kampaaniastrateegia ja allkirjade kogumise kava

Korraldajad valisid Ungari üheks peamiseks allkirjade kogumise sihtriigiks, sest riigil on ajalooline tundlikkus rahvusvähemuste piirkondade olukorra suhtes. Lisaks selgitasid korraldajad välja sellised riiklikud piirkonnad kogu Euroopa Liidus, mis võiksid aidata korraldajatel ületada nõutavat allkirjakünnist vastavas liikmesriigis ja tagada nii kvalifitseeritud toetuse vähemalt seitsmes liikmesriigis. Nendeks piirkondadeks olid muu hulgas Kataloonia ja Baskimaa Hispaanias, Flandria Belgias, Gaeltacht Iirimaal ja Szeklerland Rumeenias.

„Meie kogemus näitas, et kui koos kohalike partneritega töötatakse välja õiged sõnumid ja neid edastavad hinnatud kohalikud tegelased – poliitikud, kuulsused, suunamõjutajad – võivad sotsiaalmeediavõrgustikud allkirjade andmist märkimisväärselt suurendada.“ - algatuse „Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondade kultuuri säilitamist puudutav ühtekuuluvuspoliitika“ korraldaja

Kampaania oli üles ehitatud nn kohalikele oludele kohandatud minikampaaniatena. Korraldajad nägid, et lugude rääkimine ja inimesetundmise oskus on hädavajalikud. Faktid ja arvud üksi ei olnud piisavad, et innustada inimesi tegutsema. Selle asemel pidid korraldajad edastama oma sõnumit viisil, mis ühendas erineva kultuurilise, sotsiaalse ja poliitilise taustaga publikut emotsionaalselt. See tähendas selliste autentsete ja inimesi kõnetavate lugude koostamist kohalikes keeltes, milles peegeldati tegelikku elu ja raskusi algatuse taga. 

Samuti mõistsid korraldajad, et empaatiline ja kogemusele tuginev lugude jutustamine annab edasi inimlikke emotsioone. Inimeste mõistmine oli väga oluline, et aru saada, milline on see sügavam motivatsioon, mis ajendab üksikisikuid Euroopa kodanikualgatusele alla kirjutama. Ajastul, kus inimesed on teabega üle ujutatud, tunnevad nad end sageli ülekoormatuna või kõrvalejäetuna. Hästi koostatud autentsed lood aitasid mürast läbi murda ning panna inimesed peatuma, mõtlema ja lõpuks otsustama seda eesmärki toetada. See kogemus näitas, et lugude rääkimine ei olnud üksnes kommunikatsioonivahend, vaid kampaania süda.

Algatuse „Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondade kultuuri säilitamist puudutav ühtekuuluvuspoliitika“ korraldajad kasutasid keskset veebipõhist allkirjade kogumise süsteemi. Selleks et allkirjade kogumise perioodi jooksul kampaaniat käigus hoida ja oma ideede edendamist jätkata, kasutasid korraldajad partnerite ja vabatahtlike võrgustikku.

Allkirjade kogumine lõppes 7. aprillil 2021. Pärast kogumisperioodi pikendamist oli algatus kogunud 1 418 659 allkirja 27 ELi liikmesriigis. Ametliku kontrolli käigus kinnitasid riiklikud ametiasutused lõplikuks arvuks 1 269 351 allkirja. Nõutud künnised saavutati kaheksas liikmesriigis. 

Algatusele „Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondade kultuuri säilitamist puudutav ühtekuuluvuspoliitika“ kogutud toetusavalduste arv liikmesriikide kaupa

Kaardil olevate punktidega on tähistatud need ELi liikmesriigid, kus ületati algatuse toetamiseks nõutav allkirjade miinimumkünnis. Algatuse „Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondade kultuuri säilitamist puudutav ühtekuuluvuspoliitika“ korraldajad kasutasid keskset veebipõhist allkirjade kogumise süsteemi. Kogu tabel koos algatusele kogutud toetusavaldustega on kättesaadav spetsiaalsel komisjoni veebilehel.

Pärast allkirjade kinnitamist viivitasid korraldajad strateegiliselt nende esitamisega Euroopa Komisjonile, oodates uue Euroopa Parlamendi ja komisjoni ametisse asumist, lootuses soodsamat vastuvõttu. Algatus esitati ametlikult Euroopa Komisjonile 4. märtsil 2025, millega algas kuuekuuline läbivaatamisperiood. 

Enne algatuse esitamist komisjonile suunasid korraldajad oma tähelepanu Euroopa kodanikualgatuse protsessi vähem nähtavale ja diplomaatilisemale etapile. See hõlmas kulissidetagust suhtlust Euroopa Komisjoni liikmete ja Euroopa Parlamendi liikmetega.

Ametlik esitamine ja kohtumised komisjoni esindajatega

Pärast algatuse ametlikku esitamist 4. märtsil 2025 kohtusid korraldajad 25. märtsil 2025 Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika ja reformide valdkonna juhtiva asepresidendi Raffaele Fittoga (foto). 

(© Euroopa Liit, 2025)

Avalik kuulamine Euroopa Parlamendis

Euroopa Parlament korraldas 25. juunil 2025 avaliku kuulamise algatuse „Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondade kultuuri säilitamist puudutav ühtekuuluvuspoliitika“ kohta (salvestis). Korraldajad tutvustasid algatuse eesmärke ja suhtlesid Euroopa Parlamendi liikmetega (Euroopa Parlamendi kuulamise kokkuvõte). 

Arutelu Euroopa Parlamendi täiskogu istungil

10. juulil 2025 arutati Euroopa Parlamendi täiskogu istungil algatusega seotud küsimusi (lindistus) 

Euroopa Komisjoni ametlik vastus

3. septembril 2025 võttis komisjon vastu teatise, milles esitas vastuse algatusele. Teatises hinnati iga algatuse ettepaneku eeliseid, nagu need on määratletud registreerimisotsuses (pressiteade). 

Komisjon kinnitas veelkord oma pühendumust tagada mittediskrimineeriv juurdepääs liidu rahalistele vahenditele ja tagada ühtekuuluvuspoliitikas võrdne kohtlemine. Siiski leidis komisjon, et tal puudub pädevus määratleda või tunnustada riiklikke piirkondi või muuta riigi halduspiire. Lisaks märgiti, et täiendavaid seadusandlikke muudatusi ei ole vaja, kuna kehtivad aluslepingud ja õigusraamistik juba pakuvad rahvusvähemustele piisavat kaitset ning arvukaid võimalusi toetada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 nimetatud piirkondade loetelu laiendamist, sest piirkondlikud ebasoodsad tingimused tulenevad peamiselt struktuurilistest ja majanduslikest teguritest, mitte kultuurilistest või keelelistest eripäradest.

Lisaks on komisjon teinud ettepaneku tugevdatud ja ajakohastatud ühtekuuluvus- ja majanduskasvupoliitika kohta järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 raames. Selle raamistiku eesmärk on tagada, et liikmesriigid kehtestavad piisavad mehhanismid, et tagada riiklikes ja piirkondlikes partnerluskavades põhiõiguste harta järgimine ja õigusriigi põhimõtte austamine. Komisjon tegi selgeks, et kui need tingimused ei ole täidetud, siis vastavaid makseid ei tehta.

Strateegiline ettevalmistus

Algatuse eesmärgid sõnastati nii, et need leidsid vastukaja nii mõjutatud kogukondade kui ka laiema Euroopa üldsuse seas. Hoogu andsid emakeelsed sõnumid, mida edastasid usaldusväärsed kohalikud isikud.

Keskendumine veebikampaaniatele

Kui COVID-19 puhkes, kohanes kampaania kiiresti. Üle 80 % allkirjadest koguti digitaalselt komisjoni veebiplatvormi kaudu. See võimaldas jõuda paljude inimesteni, säilitades samal ajal andmete turvalisuse.

Püsivus

Hoolimata skeptitsismist, õiguslikest probleemidest ja pandeemia põhjustatud häiretest, jäid korraldajad vankumatuks. Nende otsusekindlus aitas ületada takistusi ja saavutada lõpuks eduks vajalikud künnised.

Lisateave teemal „Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondade kultuuri säilitamist puudutav ühtekuuluvuspoliitika“ on kättesaadav komisjoni spetsiaalsel veebilehel.