Euroopa kodanikualgatusi toetavatest kohalikest/riiklikest kodanikualgatustest saadud õppetunnid

Pean vajalikuks alustada vundamendist. Esimene samm on suurendada usaldust demokraatia vastu kohalikul ja riiklikul tasandil. Poliitilise sotsialiseerimise protsess toimub riiklikul tasandil. Siinkohal on oluline roll kodanikuharidusel keskkoolides. Selle põhjal suurendatakse teadlikkust kodanikuaktiivsusest. Kodanikuaktiivsus nõuab aega, ressursse ja kaasatust. Paljud inimesed ei saa endale lubada kodanikuaktiivsust. Vaja on üksikisiku kui kodaniku mõjuvõimu suurendamist. Järgmine oluline tasand on kodanikuühiskond/valitsusvälised organisatsioonid. Sloveenia valitsusväliste organisatsioonide arengut ja professionaalsust tuleb tugevdada. Edendada integratsiooni Euroopa võrgustikes ja suutlikkuse suurendamist, et saada osaks Euroopa koalitsioonidest, mis koguvad allkirju kodanikualgatustele. See loob suutlikkuse ja vajaduse Euroopa kodanikualgatuse järele Sloveenias.

Kogu maailmas teab 34 riiki 107st valimisdemokraatiast, mis on kantud otsedemokraatia-navigatsioonisüsteemi andmebaasi, kestliku arengu tegevuskava algatuse osalemisvahendit riiklikul tasandil.
Tegevuskavas – nagu Euroopa kodanikualgatuses – kutsutakse kodanikke üles esitama parlamendile või pädevale asutusele ettepanekuid õigusaktide või meetmete kohta, mis käsitlevad teatavaid küsimusi. Tavaliselt on õigusaktides sätestatud minimaalne allkirjade arv, mis tuleb koguda teatava tähtaja jooksul, ja muud ametlikud eeskirjad, mida tuleb järgida, kuni ametiasutustele esitatakse edukas tegevuskava algatus.

Üks kõige kriitilisemaid küsimusi selles õiguslikus ülesehituses on asjaolu, et otsuse ettepaneku kohta teeb endiselt ainult seadusandja.

Näiteks Hispaania puhul esitasid Hispaania elanikud aastatel 1983-2019 rohkem kui 170 tegevuskava algatust. Parlament kiitis lõpuks heaks vaid ühe ettepaneku.

Hispaania näide näitab väga selgelt tegevuskavaga seotud algatuse nõrka külge. Näib, et Euroopa kodanikualgatuse juhtumid ei erine nii palju teiste riikide juhtumitest. Pikas perspektiivis võivad need kogemused viia rahva frustratsiooni ja mõruduseni.

Teisest küljest oleks olemas alternatiiv: Kodanikualgatus, mille puhul kodanikud soovitavad teatavat meedet ja saavad lõpuks selle üle otsustada. Kõige silmapaistvam näide on Šveits. Aastatel 1996-2016 hääletas Šveitsi valijaskond 86 korda kodanike algatatud ettepanekute üle. Kõik ei muutunud lõplikult seaduseks. Kuid inimesed said ise otsustada.

Kogemused kogu maailmas näitavad:

See on vajalik

Piisavalt aega, et kodanikud saaksid täita otsese demokraatia vahendi õigusliku ülesehituse nõudeid (nt allkirjade kogumine)

Lihtne juurdepääs vahendile (esialgsed, ametlikud nõuded jne)

Ja mis kõige olulisem: osaleda aktiivselt ka lõplikus otsustusprotsessis.

Euroopa kodanikualgatuse puhul võib see tähendada järgmist:

– pikendada allkirjade kogumise aega või isegi hoiduda tähtajast

– pärast eduka Euroopa kodanikualgatuse esitamist: luua inimestele rohkem võimalusi osaleda otsustusprotsessis, nt kodanike žüriisid ja/või anda inimestele võimalus esitada oma taotlus Euroopa Ülemkogule.

Tere! See ei ole rämpspost, midagi ei ole vaja teha, kuigi kui jagate oma sotsiaalvõrgustikes, on see kindlasti pluss. Ma aitan inimest ja ma küsin teilt sama. Keegi ei sunni teid midagi tegema, lihtsalt vaatama, saate seda avaldada, mida rohkem inimesed teavad, seda parem. Lingil ei ole viiruseid ja te ei pea midagi alla laadima.https://gogetfunding.com/neuroblastoma-of-the-left-adrenal-gland/