Riiklike kodanikuplatvormide kaasamine võib suurendada kodanike kaasatust Euroopa kodanikualgatustesse

Rohkem kui viis aastat kestnud töö kodanikutehnoloogia valdkonnas on andnud mulle palju võimalusi mõelda inimeste motivatsioonile osaleda, hääletada ja väljendada oma suhtumist, kasutades erinevaid digitaalseid ja mittedigitaalseid vahendeid. Kui kerkivad esile arutelud ELi tasandil osalemise kasutamata potentsiaali üle, viitavad piisavalt inimesi sageli sellele, et aktiivse ELi kodaniku ajendiks on tõenäoliselt tema enda kogemus kohalike demokraatlike õppustega, olgu siis oma riigis või linnas või isegi tänaval, kus nad elavad.

See siiski tõendamata teooria viitab sellele, et kui inimesed tunnevad, et neil on võimalus muuta või mõjutada nende ümbruses asuvaid asju, tunnevad nad oma võimekust väljendada oma suhtumist Euroopaga seotud küsimustesse ja poliitikasse. Näiteks väljendavad nad arvamust mesilassõbraliku põllumajanduse või massilise biomeetrilise jälgimise keelustamise kohta. Mõlemad Euroopa kodanikualgatused koguvad praegu koos kaheteistkümne muu algatusega aktiivselt allkirja.   

Kõik see tekitas mulle küsimuse – kas kohaliku kodanikuaktiivsuse ebaõnnestumine võib mõjutada meie osalemist küsimustes, mis on ELi tasandil meiest palju kaugemal?

Osalemise motivatsioon

Selleks et kergemini võidelda võimaliku suhtega eri tasandite vahel, oleks kasulik uurida üldist motivatsiooni ja tegureid, mis aitavad kaasa inimeste aktiivsusele. Teadlased soovitavad mitmeid tegureid, mis aitavad kaasa inimeste valmisolekule osaleda avalike hüvede loomises ja ümberjaotamises, sealhulgas väljendada oma poliitilisi seisukohti konkreetsetes küsimustes. Esiteks võivad erinevad kogukonnad ja võrgustikud, kuhu üksikisik loomulikul teel (nt sündides konkreetses perekonnas) või vabatahtlikult (nt ülikoolis või usukogukonnas) kuulub, mõjutada motivatsiooni ja anda inimesele rohkem võimalusi arvamust avaldada või otsuseid mõjutada, nagu rõhutas Läti teadlane J. Nikisins oma 2019. aasta uuringus „Individuaalne ja kollektiivne kaasamine kogukonna ja ühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamisse“.

Veel üks lähenemisviis J. Nikisinsi soovitatud aktiivsuse motiivi mõistmiseks on see, et inimesed tegutsevad ja püüavad muuta oma lähiümbrust või laiemat naabruskonda, et reageerida probleemile või mõnele tekkivale vajadusele, mis mõjutab üksikisikut kui sotsiaalse rühma esindajat. Sisuliselt on inimesed aktiivsed seal, kus nad tunnevad lõhet soovitud ja tegeliku olukorra vahel ning sellega kaasnevat rahulolematust. 

Olen siiski märganud, et ükski neist teooriatest ei viita laiale lõhele eri tasanditel ja eri tasanditel toimuva tegevuse vahel. Need üksnes tugevdavad inimeste üldisi motiveerivaid tegureid. Ei ole oluline, kas kaitsta inimeste õigusi konkreetses omavalitsusüksuses või piirkonnas, kus nad elavad. See ei pruugi tingimata puudutada inimese varasemat kohalikku kogemust. Pigem on tegemist üldise motivatsiooniga osaleda, et muuta asjad paremaks. 

Kui isik tunneb ühel või teisel viisil kodanikuaktiivsuse impulssi, saab ta seda teha ka ELi või ülemaailmsel tasandil. Loomulikult sõltub see alati konkreetsest aktiivsuse vormist, sest mõned neist võivad tähendada isiku isiklike ressursside, näiteks aja või isegi raha ohverdamist. Nende vahendite puudumine võib takistada edasist osalemist kodanikuühiskonna tegevuses. Teine üsna oluline on teabe puudumine praeguste poliitiliste küsimuste kohta, mis puudutavad ja mõjutavad konkreetseid rühmi või ühiskonda, ning nende üle peetavates aruteludes osalemise võimalused. 

ELi teemade viimine kohalikule tasandile

Vaadates, et Euroopa kodanikualgatus on kodanike aktiivsuse erivorm ELi tasandil, on juurdepääsetavuse ja ulatuse küsimused alati olnud ELile ja Euroopa kodanikuühiskonnale murettekitavad. 

Küsimus, kuidas parandada Euroopa kodanikualgatuse tõhusust ja ulatust, ei ole kunagi olnud pakilisem kui praegu, kui Euroopa otsib meeleheitlikult rohkem võimalusi oma kodanikele lähemale jõudmiseks.

Üks viis, kuidas teabe edastamine saaks tõhusamalt toimida, oleks alt üles lähenemisviis, mis suunaks kogu teabe Euroopa kodanikualgatuste kohta peamiselt riiklike kodanikuplatvormide kaudu. Tehnilisest seisukohast tähendaks see, et igas ELi liikmesriigis on väga õlitud ja usaldusväärsed riiklikud platvormid, millele lisandub Euroopa mõõde. Psüühiliste takistuste kõrvaldamine riikide küsimuste vahel, mis puudutavad ainult nende kodanikke, ja ELi tasandi küsimuste vahel näib olevat asjakohane ainult otsustajatele.

Selle mudeli puhul oleksid riiklikud platvormid sillaks liikmesriikide ja ELi vahel. Probleemiks, millega tuleb siin tegeleda, ei ole ilmselt motivatsioonipuudus. See on teabepuudus käimasolevate ELi tasandi kodanikualgatuste kohta ja põhjus, miks need on inimeste igapäevaelu seisukohast olulised. ELi tasandi viimine kohalikule tasandile ja ELi küsimuste integreerimine digitaalsesse keskkonda, mida nad juba teavad ja mõistavad, võivad oluliselt vähendada osalemise määra. See võib aidata kaasata kodanikke ELi tasandi küsimustesse, jätkates samal ajal nende igapäevast kodanikutegevust oma kodulinnades.

Mõned algatustega seotud kogukonnad juba teevad head tööd, kasutades oma võrgustikke teabevoo käivitamiseks mitmes liikmesriigis. Näiteks on mesilassõbraliku põllumajanduse algatusega loodud võrgustik, mis hõlmab nii temaatilisi kui ka taristuga tegelevaid tugiorganisatsioone. See annab neile organisatsioonidele interaktiivsed vidinad algatuse allkirjastamiseks. Neid vidinaid saab paigutada riiklikul või kohalikul tasandil asuvatesse kohtadesse ning neid võib kasutada infrastruktuurina, mis tõstab märkimisväärselt kogutud allkirjade taset.