„Kui me midagi ei muuda, siis kõik muutused“ – paralleelid ja õppetunnid osalusdemokraatia tavadest Austrias ja Euroopas

Austrias võimaldab osalusdemokraatia vahend „Volksbegehren“ (petitsioon referendumil) Euroopa Parlamendilt nõuda oma taotluse kohustuslikku läbivaatamist, kui seda toetatakse vähemalt 100 000 allkirjaga. Kliimakriisi ajal ületas kliimakaitset käsitlev rahvahääletuse petitsioon selle märgi lihtsalt ja on nüüd parlamendi kätes. Millised on järgmised lootused? Kuidas võrdleb Austria volksbegehren Euroopa kodanikualgatusega? Ja milline on nendevaheline võimalik koostoime?

Selle artikli puhul küsitles Austria Euroopa kodanikualgatuse saadik Patrick Tobiaschek „Klimavolksbegehren“ liiget Hannes Krammlit (petitsioon kliimakaitse teemal) [1] petitsiooni väljakutsete ja edu ning erinevuste kohta võrreldes Euroopa kodanikualgatusega. Hannes uurib ökoloogiat pärast tehnilise projektijuhina töötamist. Tal on suur huvi sotsiaalpoliitiliste teemade vastu ja ta on seetõttu kaasatud mittetulundusühendustesse, nagu käesolev rahvahääletuse petitsioon ja permakultuuriprojekt alternatiivsete põllumajandusvormide uurimiseks.

Esimene petitsioon referendumi korraldamiseks Austrias toimus 1964. aastal ja sellest on saanud Austria poliitika lahutamatu osa [2]. Kuidas hindate seda osalusdemokraatia vormi? Kas Teie arvates on mõju parlamendile piisavalt suur?

See on kõige olulisem otsedemokraatia vahend, mille abil viia poliitilised küsimused inimestelt otse parlamenti. Kuid ajalugu näitab, et rahvahääletuse petitsiooniga ei ole kahjuks kaasnenud õigusaktide muutmist. Eriti juhul, kui küsimus ei sobi praegu valitsuses olevate poolte kursiga. Arvestades sellega seotud vabatahtlikke ja rahalisi jõupingutusi, on väga oluline, et arutelud ja arutelud parlamendikomisjonides toimuksid kaugeltki avalikkuse silmis.

Inimeste esitatud nõudmise suhtes kohaldatakse siduvat käsitlust, kuid lõpuks jääb sageli parlamendi staatus „teatatud“. Igal juhul püüame tagada, et praegu see nii ei ole.

Kas oli raske veenda inimesi osalema petitsioonis, mille eesmärk on korraldada kliimakaitse referendum? Kas toetusavalduste esitamisel esineb takistusi?

Viinis, kus ma kõige rohkem osalesin üritustel või demossidel, oli nimi „Klimavolksbegehren“ sageli piisav ja paljud olid juba valmis seda toetama. Kuid toetus ei too kahjuks automaatselt kaasa allkirja. Haldusametisse minek on kindlasti takistus, kuid kui registreerimisperiood oli lõppemas, näiteks registreerimisnädalal, muutus see takistus väiksemaks ja väiksemaks. Kasutajatoe „mobiiltelefoni allkiri“ on hea alternatiiv, kuigi seda kasutatakse elanikkonnas erineva sagedusega. Loomulikult olid olemas ka kriitikud ja hambaarstid, kuid nad olid vähemused, kuigi minu tähelepanek ei olnud tõenäoliselt esinduslik.

Lisaks olid paljud valmis toetama petitsiooni referendumi korraldamiseks, kuid kahjuks ei vastanud nad nõuetele. See oli eriti valus nende isikute jaoks, kes olid pikka aega elanud Austrias, kuid ei olnud (veel) saanud kodakondsust erinevatel põhjustel.

Tõenäoliselt eiolnud lihtne saavutada nõutavat 100 000 allkirja. Enne toetusavalduste kogumist tuleb referendum registreerida [3]. Kas teil esines registreerimisprotsessis mingeid takistusi?

Minu teada ei olnud suuri raskusi võrreldes muude probleemidega, millega meil tuli silmitsi seista. Näiteks kui saime pilte inimestest, kes on valmis petitsioonile alla kirjutama, kuid seisame samal ajal haldusasutuste ees ja mõnikord saadetakse nad lõpuks koju ülekoormatud serverite tõttu. See on eriti valus.

Rahvahääletuse petitsioonis märkavad inimesed peamiselt registreerimisnädalat ennast, kuid muidugi juhtub palju enne seda. Meie ühendus on eksisteerinud juba üle kahe aasta. Alguses, ammu enne registreerimist, tuli arutada ja kokku leppida teaduslikult põhjendatud nõuded kliimamuutustega võitlemiseks, võttes arvesse paljusid erinevaid vaatenurki. Ja siis on väga kahetsusväärne näha allkirjade tarbetut kaotust. Seda enam, et see ei ole esimene kord, kui selliseid kaebusi on esitatud.

Pärast registreerimist toimub toetusetapp, mille eesmärk on koguda 8 401 toetusavaldust. Seejärel saab esitada algatamistaotluse ja kaheksapäevane registreerimismenetlus (registreerimisnädal) algab [3]. Kuidas korraldasite allkirjade kogumise registreerimisnädalal?

Alustasime toetusetappi 2019. aasta augustis ja tegime kohe hiiglasliku alguse. Esimesel päeval saavutasime nõutava valijate arvu ühe minutis. Pärast mitut edasilükkamist esitasime algatamistaotluse 2020. aasta märtsis. Me olime üks neljast Austria referendumi petitsioonist, mis saavutas vajaliku 100 000 allkirja ainuüksi toetusetapis, st isegi enne registreerimisnädalat 2020. aasta juunis.

Sellise rahvahääletuse taga on suur kampaania. Sellele edule aitasid märkimisväärselt kaasa üle 1000 vabatahtliku, kes kõndisid väsimatult igas piirkonnas ja nii paljudes kohtades üle Austria. Flaierid, tänavakäitumine ja palju muud. Lisaks ei oleks me ilma veebipõhiste kampaaniate ja avalike suheteta tõenäoliselt oma eesmärke saavutanud. Toetuse suurus on suurel määral seotud meediakajastusega. Algatustega tuleb alati tagada, et ajalehed ja muud meediakanalid tegeleksid teemaga ja suurendaksid teadlikkust.

Foto: MLG Mike, KVB

Olite kindlasti väga edukas! Kliimakaitse referendumi petitsioon on selgelt ületanud vajaliku arvu allkirju. Nüüd peab Austria parlament tegelema kliimaküsimuste ja teie nõudmistega. Kas oskate minu praegusest staatusest rohkem teada anda?

Oleme saanud ligi 400 000 allkirja. See on ebasoodne, eriti praeguses COVID-19 pandeemiast tingitud olukorras. Lisaks otse rahvalt pärinevatele allkirjadele on loodud liit, mis koosneb paljudest valitsusvälistest organisatsioonidest, ettevõtetest ja silmapaistvatest isikutest. Kõik see andis vajaliku toetuse meie nõudmistele parlamendikomisjonide koosolekutel. Hiljuti toimusid keskkonnakomisjonis ekspertide kuulamised; Parlamendi eri klubid kutsusid meie algatajaid, teadlasi ja eksperte.

Esimest korda tehti seda parlamendikomisjonis otseülekannete ja salvestamisega avalikult. See on innustanud konstruktiivset arutelu ja meil on väljavaade esitada oma eesmärkide elluviimiseks mitmeparteiline ettepanek. Meie pressiesindaja Katharina Rogenhoferi kokkuvõttena oleme suutnud tagada olulise sammu edumeelse kliimapoliitika suunas kõigis osapooltes. Järgmine koosolek toimub eeldatavasti märtsi alguses. Seejärel näeme, kas tegemist on lihtsalt mittesiduva huuleteenusega või kas me jõuame lähemale poliitilisele rakendamisele.

Milliste probleemidega peate tegelema ja kuidas rahastate sellist rahvahääletust käsitlevat petitsiooni?

Märkimisväärse arvu inimesteni jõudmiseks on vaja raha! Võiksime nüüd küsida, kui demokraatlik on see oluline otsedemokraatlik vahend, kui peaaegu kõik sõltub rahalistest vahenditest...

Kas riik ei anna rahalist toetust?

Ei, üldse mitte. Kuid me suutsime ligi meelitada palju partnereid, korraldasid üritusi, nagu heategevusoksjon, ning paljud erasektori rahastajad toetasid meid tänavalt rahaliselt. Lisaks eespool nimetatud serveritõrgetele pidiime sageli olema ametiasutuste suhtes väga paindlikud. Eelkõige seoses COVID-19 pandeemiaga, sest pikka aega ei olnud selge, kas ja millal toimub meie registreerimisnädal. Seetõttu tuli kampaania ja meie rahalise järjepidevusega seotud teemasid pidevalt kohandada. Lisaks on käibe kõikumise määr vastavalt kõrge. Lisaks töökohtadele, õpingutele ja muudele asjadele töötavad kõik siin vabatahtlikkuse alusel.

Pärast väljakutsetest rääkimist liigume edasi mis tahes positiivse suunas: Milline oli Teie jaoks parim hetk „Klimavolksbegehren“ ajal?

See toimus kindlasti juuni lõpus. Registreerimisnädal lõppes just Viinis Heldenplatzis. Austria liidumaade laialdase leviku tõttu toimus liikmetevaheline teabevahetus üldiselt veebis. Rõdul näete paljusid neist esimest korda ja saad lõpuks üksteist isiklikult tundma. Me kõik oleme intensiivsest etapist ammendatud, kuid olime samuti täiesti rahul väljakuulutatud eduga.

Foto: Innes Futterknecht, KVB

EuroopaKomisjon on püüdnud võidelda ka kliimakriisiga ja soovib rohelise kokkuleppega võidelda. Mida Te sooviksite oma nõudmistele Euroopa tasandil teha?

Oluline, riiklik küsimus on oluline, kuid paljusid asju on võimalik lahendada vaid palju ulatuslikuma lähenemisviisiga. Paljud meie nõudmised võivad jääda kõrgemale tasemele. Mõned neist kaalutlustest sisalduvad ka rohelises kokkuleppes, näiteks siduv CO2 eelarve, mida kontrollib sõltumatu asutus. Seejärel ühistranspordi arendamine Euroopas, et luua lennutranspordile märkimisväärne alternatiiv. Olenemata meie nõudmistest on vaja palju muid asju. Heitkogustega kauplemise ja Euroopa põllumajanduspoliitika läbivaatamine, et tuua kaks näidet.

Kodanikualgatuse esitamise õigus on õiguslikult sätestatud Euroopa Liidu lepingus, mida viimati kohandati Lissabonis 2007. aastal [4]. Kas olete kunagi kuulnud Euroopa kodanikualgatusest? Kas te ja teie kolleegid sellest kunagi rääkisid?

Ma toetan kindlasti kõiki demokraatliku osalemise võimalusi. Ja jah, olen Euroopa kodanikualgatusestvarem kuulnud. Kuid tõsi on see, et see ei mänginud rolli meie tegevuses „Klimavolksbegehren“ raames või ma ei ole sellest rollist teadlik. Võib-olla on probleemiks ka madal teadlikkuse tase. Kui paljud meist ei tea Euroopa kodanikualgatust, on ilmselgelt arenguruumi.

Loodetavasti on see vestlus väike samm teadlikkuse suurendamise suunas. Euroopa kodanikualgatuse menetlus [5] erineb Austria rahvahääletuse taotlusest. Korraldajate rühm peab koosnema vähemalt seitsmest ELi kodanikust, kes elavad seitsmes erinevas ELi liikmesriigis. Kas see oleks olnud teie jaoks suur takistus?

Ma ei arva, et see oleks olnud meie jaoks suur takistus, sest kliimaliikumine on arenenud juba ammu enne Austria Klimavolksbegehren’i. Seega on Euroopas juba olemas suur võrgustik ja ma olen kindel, et sellega on võimalik hästi töötada. Ühiskond on kliimakriisi suhtes suures osas tundlik ning kindlasti on lihtsam teatada sellisest teemast kogu Euroopas kui tundmatumate küsimuste puhul.

Korraldajate rühmale järgneb algatuse registreerimine Euroopa Komisjonis. Seejärel võite alustada 1 miljoni allkirja kogumist paberil või internetis [6] ning teil on selleks aega 12 kuud. Kas Te ütleksite, et seda on lihtne hallata, võrreldes Austrias vajamineva 100 000 toetusega? Kas olete juba toetanud Euroopa kodanikualgatust?

Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) ning laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) kaudu suhtlesin Euroopa kodanikualgatusega, kuid ma kardan, et ma ei ole seni ühtegi algatust toetanud. Kuid ma olen kindel, et see muutub väga varsti!

Kui võrrelda rahvaarvu, näib, et 1 miljon allkirja kogu Euroopas on teostatav. Kuid lisaks suurematele korralduslikele jõupingutustele ei saa ma hinnata, kas see on lihtsam või keerulisem kui Austrias populaarses petitsioonis esitatud 100 000 allkirja. Probleemiks võib olla vähemalt minimaalne riigi kehtivuseks nõutav allkirjade arv.

Kui olete jõudnud 1 miljoni allkirjani, tuleb need kolme kuu jooksul kontrollida iga ELi liikmesriigi asjakohastes ametiasutustes. Seda analüüsietappi ei ole Austria rahvahääletuse petitsioonis vaja, kuid see täiendav jõupingutus toob kaasa ka palju suurema valiku inimestega suhtlemiseks.

Kui selline kontroll võimaldab toetusavaldusi kohapeal otse esitada, on lisajõupingutused igal juhul põhjendatud. Võib-olla oleks meil olnud võimalik koguda täiendavaid hääli, kui ametlik kanal ei oleks olnud ainus võimalus. Euroopa kodanikualgatuse allkirjade kogumise protsess näib palju lihtsam. Minu arvates on sama hea ja oluline, et need allkirjad vaadatakse ametlikult uuesti läbi.

Pärast edukat läbivaatamist esitatakse algatus Euroopa Komisjonile. Seejärel käsitleb Euroopa Parlament küsimust ja korraldajad saavad võimaluse tutvustada algatust avalikul kuulamisel. Millise käimasoleva Euroopa kodanikualgatuse [7] peaks Euroopa Parlament Teie arvates täielikult läbi vaatama?

Algatus „Tingimusteta põhisissetulek kogu ELis“, mis tagaks materiaalse olemasolu ja võimaluse osaleda ühiskonnas sõltumata sissetulekust. Teiseks, et taastada bioloogiline mitmekesisus, seada esikohale väike- ja kestlik põllumajandus ning toetada põllumajandustootjaid selles üleminekus, algatus „Päästke mesilased ja põllumajandustootjad! Mesilassõbraliku põllumajanduse poole tervisliku keskkonna nimel“ oleks ühiskonnale suur kasu. Mõne juba mainitud punkti käsitlemiseks toetan ma algatust „KOHUSTUSED, täielikud poliitilised õigused ELi kodanikele“ ja loomulikult on palju teisi, keda tuleks käsitleda.

Kas kodanikualgatustega seoses on midagi muud, millele soovite tähelepanu juhtida?

Minu arvates on probleem siis, kui noortel, keda kliimakriis kõige rohkem mõjutab, ei ole võimalust sellel teemal hääletada. Seepärast oleme käivitanud algatuse ja pannud paika plakatid üritustele, kus lapsed etendavad end käetrükiga, kui nad soovivad seda toetada. Isegi need, kellel ei ole lubatud osaleda kodakondsuse puudumise tõttu, said seega anda oma hääle visuaalselt. Kodanikud, kes on seal pikka aega elanud, kuid kellel ei ole lubatud osaleda poliitilistel üritustel, moodustavad juba praegu olulise osa meie ühiskonnast.

Foto: Jolly Schwarz, KVB

Väga meeldiv idee! Vastame viimasele küsimusele: mida soovid lugejad kliimakaitse ja osalusdemokraatia toetajana?

Võtta initsiatiivi. Eriti viimased aastad on näidanud, mida me saavutame tänu elanikkonna survele. Kui me midagi ei muuda, siis kõik muutub!

„Klimavolksbegehren“ kohta:

Sõltumatu ja erakondadeülese häälena esindame kõiki inimesi, kes nõuavad poliitikutelt konkreetsete meetmete võtmist kliimakriisi vastu.  Me mõistame kliimakaitset mitte üksikisikute vastutusena, vaid ühiskonna kui terviku vastutusena. Poliitikud peavad seetõttu looma õigusraamistiku, mis tagab ka õiglase tuleviku, mis on kasulik meie lastele.

Üksikasjalikud nõudmised leiate veebisaidilt:

https://klimavolksbegehren.at/forderungen/m

Välised lingid:

[1] https://klimavolksbegehren.at/

[2] https://www.bmi.gv.at/411/Alle_Volksbegehren_der_zweiten_Republik.aspx

[3] https://www.bmi.gv.at/411/

[4] https://www.europarl.europa.eu/factsheets/en/sheet/149/european-citizens-initiative

[5] https://citizens-initiative.europa.eu/how-it-works_en

[6] https://citizens-initiative.europa.eu/online-collection-system_en

[7] https://citizens-initiative.europa.eu/find-initiative_en

https://www.bmi.gv.at/411/Volksbegehren_der_XX_Gesetzgebungsperiode/Klimavolksbegehren/start.aspx