Kaks Euroopa kodanikualgatust, millega toetatakse võitlust õigusriigi põhimõtte ja kliima eest

Euroopa Komisjoni ametisseastuv president Ursula von der Leyen oli Euroopa Parlamendi ees piisavalt selge, kui ta teatas komisjoni uue koosseisu prioriteetidest: õigusriigi põhimõte ja kliimamuutused on päevakorras tähtsal kohal. See on eurooplaste jaoks hea uudis. 

Euroopas, kus riigid rajavad oma majanduse CO2-põhisele tööstusele ning kus mõned riigid rikuvad õigusriigi põhimõtet rikkudes oma kodanike põhiõigusi ja -vabadusi, ei piisa siiski heast uudisest. 

Mõned otsused võtab Euroopas vastu Euroopa Ülemkogu ja need peavad olema ühehäälsed. See puudutab otsuseid kehtestada sanktsioone ELi väärtusi rikkuvatele ELi liikmesriikidele. Seega ei ole raske mõista, kui ebatõenäoline oleks ELi riikide jaoks sellise kokkuleppe saavutamine. Kindlasti oleks vähemalt üks riik, kes paneks sellele otsusele veto.

Mida on võimalik ette võtta?

Euroopa kodanikud saavad aidata komisjonil konkreetselt ja positiivselt järgida von der Leyeni prioriteete. Nad saavad seda teha mitte ainult nende rikkumiste vastu protestimisega, vaid ka keeruliste poliitiliste ettepanekute esitamisega demokraatlike vahendite abil, mida Euroopa võimaldab.

2019. aastal töötas Eumans kahe Euroopa kodanikualgatuse kallal, mis on Euroopa kodanike uus, vägivallatu liikumine, mis tegutseb otsedemokraatia kaudu, kus osalevad aktivistid kogu Euroopast. 

Ühe, meie õigusi käsitleva seaduse eesmärk on tagada õigusriigi põhimõtte austamine kõigis ELi riikides. Teine, „Stop Global Warming “ (ülemaailmne soojenemine) on mõeldud kliimamuutustega tegelemiseks Euroopa tasandil, kehtestades CO2-heite maksustamise ja kasutades tulusid, et vähendada ökoloogilise ülemineku kulusid Euroopa madala sissetulekuga töötajate jaoks.

Meie õigusi käsitlev seadus („Õigusriigi põhimõtte austamine Euroopa Liidus“)

Meie õigusi käsitlevas õigusaktis tehakse ettepanek võtta kasutusele alaline ja objektiivne järelevalvesüsteem, et kontrollida Euroopa Liidu väärtuste kohaldamist kõigis ELi liikmesriikides.

Läbipaistev menetlus koos objektiivsete kriteeriumidega võib avaldada positiivset mõju vastastikuse usalduse loomisele ELi riikide vahel ning kodanike ja Euroopa institutsioonide vahel. Sel viisil võetaks riikide valitsused vastutusele õigusriigi põhimõtte jõustamise eest oma riigis.

Meie õigusi käsitlev õigusakt tähendab tõepoolest Euroopa Liidu lepingu artikli 7 sätete tugevdamist seoses ELi väärtuste võimaliku rikkumisega. Samuti võib see aidata jõustada kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevaid Euroopa õigusakte (nt Euroopa vahistamismäärus).

Peatada ülemaailmne soojenemine („CO2-hind kliimamuutuste vastu võitlemiseks“)

Ülemaailmse soojenemise peatamiseks tehakse ettepanek kehtestada CO2-heite miinimumhind, mis tõuseb 50 eurolt tonni kohta 2020. aastal 100 euroni tonni kohta 2025. aastaks, ning kaotada ELi saastajatele tasuta saastekvootide süsteem. Käesoleva algatusega tehakse ettepanek kehtestada ELi-välise impordi suhtes piiril kohaldatav korrigeerimismehhanism, et tasakaalustada ELi siseneva CO2-heite madalamat hinda.

Sellest uuest Euroopa CO2-heite maksustamise süsteemist saadav tulu jaotataks vastavalt Euroopa poliitikale, millega toetatakse energia säästmist, ergutatakse taastuvaid energiaallikaid ja vähendatakse madalamate sissetulekute maksustamist. See oleks kasulik kõigile, kus nii kodanikud kui ka Euroopa majandus saaksid lõpuks kasu keskkonnasõbralikust meetmest.

Mõlemad algatused registreeriti Euroopa Komisjonis aasta alguses. Allkirjade kogumine algas eelmise aasta septembris.

Siin on video, mis julgustab kodanikke alla kirjutama.

Rohkem teavet leiate ja allkirjastage algatuste ametlikel veebisaitidel:

Meie õigusi edendav tegevus https://www.formyrights.eu/

Peatada ülemaailmne soojenemine https://www.stopglobalwarming.eu/