Peaaegu seitse aastat pärast Euroopa kodanikualgatuse loomist on kokku lepitud, et kui seda ei muudeta, on see varsti aegunud. Brüssel on möödunud aastal kodanikuühiskonna korraldajatele ja Euroopa kodanikele teatanud, et nad soovivad asja paremaks muuta. Sellega seoses tekkisid paratamatult probleemid. Kuid reformiprotsess ja ühine reformiettepanek näitavad, et komisjon, nõukogu ja parlament soovivad, et Euroopa kodanikualgatus liiguks õiges suunas.
Esiteks kõrvaldatakse reformiga paljud bürokraatlikud probleemid ja tehnilised puudused, mida kasutajad ja valitsusvälised organisatsioonid on kaevanud. Komisjon võtab üle kavandatud algatuste tekstide tõlkimise ülesande. Osa algatustest on nüüd võimalik registreerida. Allkirjade kogumise tehnilised ja õiguslikud nõuded ühtlustatakse ja muudetakse kättesaadavamaks ning korraldajad on paremini kaitstud vastutusriskide eest.
Teiseks kinnitab reform juba toimivat ja toimivat Euroopa kodanikualgatuse foorumit. See on veebipõhine koostööplatvorm, mis aitab kodanikel algatusi korraldada.
Kolmandaks on kuulamisprotsess ulatuslikum ja Euroopa Parlamendil on suurem osa. Näiteks muutis parlament oma kodukorda, et tagada edukate projektide arutamine parlamendi avalikel täiskogu istungjärkudel. Üldiselt kujutab reform endast selget edasiminekut ja inimestel on lihtsam aeg poliitilises päevakorras küsimusi tõstatada.
Euroopa kodanikualgatus võimaldab noortel aeglaselt liituda.
Kuigi Euroopa kodanikualgatus ei lähe komisjoni ettepanekust kaugemale, on see avatud noortele. Liikmesriigid võivad soovi korral alandada vanust 18-lt 16-le. See väike samm ei pruugi tunduda nagu palju, kuid see võib olla väga oluline, kui kaasata rohkem noori Euroopa tasandil.
See on hea samm edasi. Nagu näitasime oma poliitikaülevaates, tuleb kaasata rohkem noori, kui soovite muuta Euroopa Liidu kodanike jaoks sõbralikumaks ja vähendada skeptitsismi ELi suhtes. ELi küsitlused näitavad, et noored on Euroopa ideele väga pühendunud. Kuid Euroopa Parlamendi valimistel hääletavate noorte arv on järsult vähenenud, mistõttu on veelgi olulisem, et EL selle probleemiga tegeleks. Liikmesriikidel on aeg midagi teha.
Quo vadis ELi osalus?
Kodanike suurem osalus, noorte suurem osalemine... See reform võiks olla ELi avatumaks muutumise algus ja mõtlemine kodanike osalemise uutele viisidele. Lõpuks võib uus „osalemisarhitektuur“ anda ELi kodanikele juurdepääsu muudele osalemisviisidele. Ajal, mil natsionalism kasvab, on neid vaja.
Sisendandmete esitajad
Dr Dominik Hierlemann, dr Christian Huesmann
Dominik Hierlemann on projekti „Osalemine Euroopas“ juht ja Bertelsmann Stiftungi vanemekspert. Ta õpetab Saksamaal Konstanzi ülikoolis uusi võimalusi inimeste kaasamiseks.
Bertelsmann Stiftungi programmi „Demokraatia tulevik“ juhib projektide eest vastutav Christian Huesmann.
täiendav teave: https://howisland.com/
- Categories
- Euroopa kodanikualgatuse saadikud
Kommenteerige
Kommentaaride esitamiseks peate end autentima või registreerima.