Ettevõtted peaksid maksma kõrgemaid veetasusid kui kodumajapidamised

Sajandil on veevarude kasutamine suurenenud kuus korda, hoolimata maailma rahvastiku kolmekordsest kasvust. Kuigi mõned piiratud veevarud tarbitakse industrialiseerimise ja kiire linnastumise tõttu kiiresti ja alateadlikult, on mõned neist muutunud reostatud ja kasutuskõlbmatuks ning põhjustavad kahju keskkonnale. Selle tulemusena puudub maailmas praegu rohkem kui miljardil inimesel puhas joogivesi. Enam kui 2 miljardil inimesel ei ole tervishoiuks ja kanalisatsiooniks vajalikku vett.

Üks ülemaailmseid probleeme on see, et maal asuvad veevarud ei ole ajas ja ruumis võrdselt jaotunud. Mõnes piirkonnas on palju vett, samas kui teistes esineb veenappust. Näiteks Amazonase jõest Atlandi ookeani ühe minuti jooksul voolava vee kogus võrdub New Yorgi linna kolme aasta veetarbimisega.

Arvestades olukorra tõsidust, seati 2015. aastaks ÜRO aastatuhande deklaratsioonis eesmärk vähendada maailma elanikkonda, kellel ei ole ohutut joogivett, ning ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise tulemusena avaldatud tegevuskavas (log9)eesmärk vähendada tervishoiuks ja kanalisatsiooniks vajaliku veeta elanikkonda poole võrra ning ÜRO liikmesriikide organisatsioone ja kõiki huvitatud pooli kutsutakse üles tegema jõupingutusi nende eesmärkide saavutamiseks.

Veel üks põhjus, miks vesi on viimastel aastatel olnud rahvusvahelises tegevuskavas esikohal, on see, et mõnede riikide, erinevate mõttekodade, akadeemiliste ringkondade ja valitsusväliste organisatsioonide koostatud aruanded ja stsenaariumid näitavad, et mõned 21. sajandi konfliktid tekivad veepuuduse ja veenappuse tõttu. On esitatud arvamusi ja väiteid, et konfliktid ohustavad stabiilsust ja rahu maailmas. Samal ajal on kiirendatud uuringuid võimalike tulevaste veekriiside ohjamise ja konfliktide ennetamise mehhanismide kohta.

Nende arengute valguses on kasulik hinnata ülemaailmset kolmandat veefoorumit ja ministrite konverentsi, mis toimus Kyotos 16.–23. märtsil 2003 Jaapanis ja koostöös maailma veenõukoguga. Enam kui 6000 inimese osalemine väljaspool Jaapanit, 182 riiki, enam kui 100 ministrit, 43 rahvusvahelist organisatsiooni ja sadu valitsusväliseid organisatsioone väljastpoolt Jaapanit, isegi Iraagi sõja keskkonnas, kõigutas veeküsimuste tähtsust foorumil ja ministrite konverentsil, millele maailm peab väga tähtsaks.