Euroopa kodanikualgatuse reform: käegakatsutav edasiminek

Peaaegu seitse aastat pärast Euroopa kodanikualgatuse käivitamist lepiti kokku, et kui seda ei reformita, muutub see iganenuks. Viimase aasta jooksul kinnitas Brüssel pidevalt kodanikuühiskonna korraldajatele ja Euroopa kodanikele nende kavatsust seda parandada. Loomulikult olid teel komistuskivid. Reformiprotsess ja ühine reformiettepanek näitavad siiski, et komisjoni, nõukogu ja parlamendi eesmärk on, et Euroopa kodanikualgatus astuks sammu õiges suunas.

Esiteks käsitletakse reformiga märkimisväärseid bürokraatlikke takistusi ja tehnilisi puudujääke, mida kasutajad ja valitsusvälised organisatsioonid kritiseerivad. Komisjon võtab endale vastutuse kavandatud algatuste tekstide tõlkimise eest. Algatusi saab nüüd osaliselt registreerida. Allkirjade kogumise tehnilised ja õiguslikud nõuded ühtlustatakse ja need muutuvad vähem koormavaks ning korraldajatel on suurem vastutusriskide kaitse.

Teiseks on reformiga loodud ja kinnitatud juba toimiv ja toimiv Euroopa kodanikualgatuse foorum – veebipõhine koostööplatvorm, mis pakub kodanikele tuge algatuste korraldamisel.

Kolmandaks toimub laiem aruteluprotsess ja Euroopa Parlamendil on suurem roll. Näiteks on parlament muutnud oma kodukorda, et tagada parlamendi täiskogu avalike arutelude korraldamine edukate algatuste üle. Kokkuvõttes on reform käegakatsutav edasiminek ja kodanikel on lihtsam lisada küsimusi poliitilisse tegevuskavasse.

Euroopa kodanikualgatus on (järk-järgult) avatud noortele

Kuigi Euroopa kodanikualgatus ei ulatu nii kaugele kui komisjoni ettepanekus, on see avatud noortele. Liikmesriikidel on õigus alandada osalemisiga 18-lt 16-le. See näiliselt väike samm võib tuua kaasa suure muutuse, soodustades noorte suuremat osalemist Euroopa tasandil.

See on kindlasti samm õiges suunas. Nagu näitasime oma poliitikaülevaates: kui kavatsete muuta Euroopa Liidu kodanikusõbralikumaks ja võidelda ELi skeptitsismi vastu, peate suurendama noorte kaasatust. ELi uuringud näitavad, et noored ELi kodanikud toetavad kindlalt Euroopa ideed. Noorte valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi valimistel on aga järsult vähenenud, mistõttu on veelgi olulisem, et EL selle probleemiga tegeleks. Nüüd on liikmesriikidel aeg tegutseda.

Quo vadis ELi osalus?

Kodanike suurem osalus, noorte suurem osalus... ELi jaoks võiks see reform tähistada seda, et ta avab end rohkem ja mõtleb rohkem kodanike osalemise uutele vormidele. Lõpuks võib uus „osalemisarhitektuur“ anda ELi kodanikele juurdepääsu muudele osalemisvormidele. Praegusel kasvava natsionalismi ajal on neid kindlasti vaja.