Mitu liikmesriiki on üle kümne aasta teinud Schengeni sisepiiridel vaheaegadeta „ajutist“ piirikontrolli, sageli kaheldava põhjendusega, mis põhineb väga üldistel ja mittespetsiifilistel „hädaolukordadel“. See ei ole põhjustanud mitte ainult pikki liiklusjärjekordi Schengeni sisepiiridel, piiriüleste ettevõtjate saamata jäänud tulu piiriootuste ning raudtee- ja parvlaevareiside hilinemise tõttu, vaid on õõnestanud üldsuse usaldust avatud piiridega Euroopa vastu ja viinud spekuleerimiseni selle üle, kas alaliste Euroopa-siseste piiride tagasipöördumine on kuidagi vältimatu.
Piirikontrolli kasutatakse selgelt rohkem poliitilise vahendina kui mõnes riigis tõelisele hädaolukorrale reageerimiseks. On möödunud aeg, mil näiliselt lõputu „hädaolukord“ lahendati ajutise piirikontrollisüsteemi uuesti läbivaatamise teel, kehtestades sulgemistele tähtajad ja märkimisväärsed igapäevased trahvid nõuete täitmata jätmise eest.
Paljud eurooplased leiavad, et võimalus vabalt reisida ja töötada üle riigipiiride on oluline osa õigusest liikuvusele. On aeg leida sellele probleemile lahendus, mis tagab kodanikele, et nende õigust liidus reisida ei häirita nii palju kui võimalik, ilma et see takistaks liikmesriikidel reageerida tõelistele lühiajalistele asjaoludele.
Euroopa kodanikualgatuse foorumil avaldatud arvamused kajastavad üksnes nende autorite seisukohta. Neid ei saa mingil juhul pidada Euroopa Komisjoni ega Euroopa Liidu seisukoha väljenduseks.
Kommenteerige