Tagasiheidetud kalavõrgud (tuntud ka kui kummitusvõrgud) ja kalapüügivahendid on ookeanide saastamisel olulised. Mõned uuringud ja aruanded näitavad, et nad on ookeanides suurim jäätmete tekitaja.
„Üle kolme neljandiku GPGP massist kandsid üle 5 cm suurused praht ja vähemalt 46 % moodustasid kalavõrgud.“ https://www.nature.com/articles/s41598-018-22939-w
Kuna me nõuame rohkem püügikeelualasid, et taasasustada meie ookeanides olevaid kalu, on meil vaja kontrollisüsteemi võrkude ja püügivahendite jaoks, mis merre tagasi heidetakse või merre kaovad.
Kuna kalavõrke ja -varustust on lihtne merre tagasi heita, ilma et keegi seda märkaks, tuleb rakendada trahvi. Võrgud võivad saada oma oleku kontrollimiseks ainulaadse identifikaatori (seadme külge kinnitatud RFID-märgis, mida on lihtne skaneerida ja digitaalselt kontrollida). Kalapüügiettevõtjad peavad korrapäraselt esitama aruandeid oma kalavõrkude kaotamise ja kõrvaldamise kohta ning kui nende püügivahendid lähevad ookeanis kaduma, peavad nad maksma kopsakat trahvi.
Katseprojekti „NetTag“, mis jälgib akustiliste transpondrite märgistega kalavõrke, rahastab EL ja see jõuab lõpule 2021. aasta juunis (https://cinea.ec.europa.eu/featured-projects/nettag_et).
Pärast edukat lõpuleviimist tuleks süsteemi rakendada kogu ELis.
Euroopa kodanikualgatuse foorumil avaldatud arvamused kajastavad üksnes nende autorite seisukohta. Neid ei saa mingil juhul pidada Euroopa Komisjoni ega Euroopa Liidu seisukoha väljenduseks.
Kommenteerige
Kommentaarid