Põhisisu juurde
Euroopa kodanikualgatuse foorum

The European Citizens’ Initiative: a European Public Sphere?

Autor: Inactive user |
Uuendatud: 16/07/2020 |
Vaatamiste arv: 940

In 2017, the European Commission described the European Citizens’ Initiative (ECI) as ‘helping to build a European public sphere’ which ‘contributes to bringing citizens closer to the Union’ in a working document accompanying the document Proposal for a Regulation on the European citizens' initiative. Three years on, to what extent has the ECI contributed to this endeavour?  How do we assess what a European public sphere might be?

According to the political scientist Marianne Van de Steeg, ‘public spheres emerge through the public debate of controversial issues…the more we debate issues, the more we engage each-other in our public discourses, the more we actually create political communities’ (Van de Steeg, 2010, p.39).   Maximilian Conrad, head of the Faculty of Political Sciences at the University of Iceland (2016) draws a distinction between campaigns which challenge the EU polity as a whole, and those which challenge aspects of EU policy. In specific interpretation of this work, among the former would include four initiatives whose registration was refused on the grounds of being outside of the scope of EU treaties: ‘A Europe of Solidarity’ (cancel Greek Debt); to ‘hold a confidence vote in EU government’; ‘Abolish the European Parliament’; and (initially) ‘STOP TTIP’, with its wider anti-globalisation critique.  Examples of initiatives which challenge specific policies include Ban GlyphosateOne of UsStop Vivisection, and Free Vaping. These all fulfil the criteria of Andreas Follesdal (Professor at PluriCourts, Oslo) of offering ‘competing policy positions based on a contested conception of the European interest’ (Follesdall, 2015, p.261), but the wider question is to whether measures which contest the EU polity, such as Eurosceptic driven proposals, really can help to create a European public sphere.

In assessing the impact of ECI’s at national level, the European Commission noted in 2018 that in the four cases at that time where the signature threshold has been passed, there was a common element: Germany, Italy and Spain all exceeded the national quotas, with Germany notably ‘in front’ with 2.3 million signatures collected. ‘Minority Safe Pack’ notably drew most of its signatures from Hungary and Romania, where there are issues about the treatment of these nationals in the other country, and attracted signatures from regions where national identity and linguistic minorities is an issue (e.g. Sud Tirol).  75% of the signatures collected for the ‘Right2\water’ campaign were from Germany, where a comedian gave the issue a high public profile through a TV show and a YouTube video which went viral as Julian Plottke (Political Scientist at the University of Passau) highlighted in 2016 . The campaign later gained a high saliency in Ireland, following the decision of the Irish government to introduce water charges for the first time (Greenwood and Tuokko, 2017).  Lowest of all in the signature collection tally for the four measures is Estonia, with a meagre 6,023 signatures collected.  These factors suggest the presence of ‘segmented national spheres’ rather than a common ‘European public sphere’.

Commission Executive Vice-President Timmermans has already declared that the ECI is not a tool of direct democracy, but an agenda setting measure and a tool for participation (European Commission, 2017).  Thus, a final consideration here is whether the ECI could better be classified as a contribution to a European political public sphere as referred to by Alvaro Oleart (Free University of Amsterdam) and Luis Bouza (College of Europe) in 2017 and by Erik Longo (University of Florence) in 2019. The measure is used most by those who already have a strong EU orientation and knowledge as found by Anna Kandyla (European University Institute) and Sergiu Gherghina (University of Glasgow) in 2018, while there is low coverage of the ECI in the traditional media (highlighted by the Bertelsmann foundation in 2018).  All of the five initiatives which reached the threshold required for institutional consideration were created by established organisations.  These factors suggest that the ECI mostly makes a contribution to debate in Brussels, and in localities acutely affected by the topic of an ECI, rather than an EU wide public sphere.

Thus, in conclusion, the contribution of the ECI to a ‘European public sphere’ seems much more limited to  a series of national contexts where an ECI is of particularly acute local relevance, rather than to stimulating EU wide debate, and to where debate is more restricted to a European political public sphere concentrated around the ‘Brussels bubble’. 

Author

Justin Greenwood is Emeritus Professor of European Public Policy at the Robert Gordon University, Aberdeen, UK, and a Visiting Professor at the College of Europe.  He has contributed articles on the European Citizens’ Initiative to the peer reviewed journals Comparative European Politics, European Politics and Society, and Interest Groups and Advocacy

0
Hääletage

Kommenteerige

Kommentaaride esitamiseks peate end autentima või registreerima.

Kommentaarid

Inactive user | 18/07/2020

Erinevad autorid määratlevad Euroopa avalikku sfääri erinevalt.

Chenevali ja Nicolaidise (2016) sõnul ei ole Euroopa ühise avaliku ruumi eesmärk luua unikaalne Euroopa rahvas, vaid pigem pakkuda igale poliitilisele areenile vahendeid selliste küsimuste lahendamiseks, mis on asjaomase üldsuse jaoks olulised, ning julgustada demokraatiate ühendamisest informeeritud demokraatilisi riiklikke vestlusi (Cheneval & Nicolaidis (2016) „The Social Construction of Demoicracy in the EU“, lk 21).

Isiklikult pooldan Sicakkani (2016) määratlust, mille kohaselt Euroopa avalik ruum koosneb Eurosphere’ist ja paljudest erinevatest avalikest kohtadest nende osalejatega ja nendevahelistest suhetest. Ta edendab avaliku ruumi mitmekesisust avalikus sfääris ning killustatud ja killustatud avaliku sfääri võimalust.

 

Üldiselt ollakse üksmeelel, et Euroopa avalik sfääril on suur mõju Euroopa identiteedi arendamisele aruteluruumina, kus luuakse kollektiivseid identiteete ja luuakse poliitilisi kogukondi (Hennen, 2020).

ELi tasandi tegevuskava koostamise vahendina näib mulle loogiline, et Euroopa kodanikualgatus käivitab Euroopa avaliku sfääri Eurosphere’is arutelu, eelkõige edukate algatuste järelmeetmena. Ma väidan siiski, et Euroopa kodanikualgatuste kampaaniad mõjutavad arutelusid erinevates avalikes kohtades nii riiklikul ja kohalikul tasandil kui ka veebis.

Näiteks algatusega „Lõpp puurieale“ õnnestus liidu 21 liikmesriigis künnist ületada. Seda ei oleks olnud võimalik saavutada, kui arutelu toimuks ainult Eurosfääris.

Kuigi on ilmne vajadus muuta vahend liikmesriikides palju tuntumaks, on suundumus positiivne. ECASe kaks veebiseminari selle aasta mais ja juunis selle kohta, kuidas Euroopa kodanikualgatust registreerida ja selle kampaaniat korraldada, osalesid 270 kodanikku, kellest umbes 12 % asus Belgias ja ülejäänud 19 eri liikmesriigis.

 

Inactive user | 23/07/2020

Euroopa kodanikualgatust ei peetud otseseks demokraatlikuks vahendiks, vaid pigem võimaluseks tugevdada avaliku sfääri rolli esindus- ja osalusdemokraatia vahelise tasakaalu säilitamisel (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, 2015).

Jürgen Habermase sõnul on avaliku sfääri üks peamisi eeliseid see, et see võimaldab kodanikel tunnistada, et neil on ühised huvid, mida riik piisavalt ei teeni. Nende ühiste huvide tunnustamine toob kaasa positiivsed sotsiaalsed muutused ja demokraatia tugevdamise (Habermas, 1962).

Avaliku sfääri edendamiseks on vaja pidevat sisendit ja väljundit. Sellega seoses tuleks rohkem ära teha korrapäraste Euroopa kodanike tähelepanu äratamiseks, kindlustades seeläbi nende isikute panuse, kes moodustavad Euroopa kodanikualgatuse kampaaniates avaliku sfääri. Lisaks peaks komisjon täitma oma rolli tulemuste saavutamise protsessis, näidates üles suuremat valmisolekut Euroopa kodanikualgatuse ettepanekute ülevõtmiseks õigusaktidesse.

Seega, kuigi Euroopa kodanikualgatus on ikka veel jalgades, on see oluline samm Euroopa kodanike kaasamise suunas avalikus sfääris. Tulevikus on oluline, et Euroopa kodanikualgatuse kaudu toimuvat mõttevahetust Euroopas toetataks ja edendataks, et avalik sektor saaks anda oma olulise panuse ELi poliitika kujundamisse ja demokraatiasse.

Inactive user | 15/04/2021

Lugupeetud Justin,

tahaksin Teid teavitada sellest algatusest (mis on teie jaoks oluline tänaõhtul – isegi kui see on veidi viimane minut, kuid lihtsalt algus).


Teeme 9. MAY Euroopa päeva ELi SIGN DAY (ja korraldame endiselt oma üritusi Euroopa päeva ja Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi alguse jaoks)Avakoosoleku, kus ELi

SIGNE DAYt esitletakse 15. aprillil 2021 kell 6 Kesk-Euroopa aja järgi, et saada teada, kuidas saate


veebis tutvuda: Suuline tõlge https://zoom.us/s/97771031515
Keeled: Otsetõlge toimub itaalia ja inglise keeles (kui olete alla laadinud kõige uuema versiooni, näete Zoomis ikooni „tõlkimine“).

Käesoleval aastal saate isikuna ning organisatsioonide, ühenduste ja võrgustike kaudu, kuhu te kuulute, teha midagi erilist Euroopa päeva tähistamiseks: võite toetada 14 kodanike komiteed, mis tegelevad praegu ühe Euroopa kodanike jaoks suurima väljakutse ja võimalusega: Euroopa kodanikualgatus, mis on ainus institutsiooniline osalusdemokraatia vahend, mida kodanikud saavad kasutada, et väljendada oma arvamust ELi institutsioonide kohta ja tegelikult kohustada neid konkreetsetes küsimustes tegutsema.

 

ELi SIGN-päevast saab 9. mail 2021 iseorganiseerunud algatus, mille eesmärk on teavitada võimalikult paljusid Euroopa kodanikke nende õigusest kujundada Euroopa tulevikku ühe (või mitme) allkirjaga Euroopa kodanikualgatuse kohta.

 

Aprillil kell 6 Kesk-Euroopa aja järgi kuni kella 7,15 Kesk-Euroopa aja järgi tutvustavad algatuse elluviijad seda kõigile, kes on huvitatud Euroopa demokraatia aktiivsest edendamisest Euroopa päeva tähistamiseks juba korraldatud ürituste raames.

 

Tegevuskava:

Miks on Euroopa kodanikualgatused võimas vahend Euroopa tuleviku (konverentsi) jaoks?

Miks vajab Euroopa avalik ruum rohkem teadlikkust Euroopa kodanikualgatustest?

ELi SIGNi päeva tutvustus

Kuidas organisatsioonid, võrgustikud ja üksikisikud saavad toetada ELi SIGN-päeva


Osalejad:

Virginia Fiume, organisatsiooni Eumans ja StopglobalWarming.eu koordinaator, Marco Cappato, organisatsiooni Stopglobalwarming.eu arendaja, Helwig Fenner, Unconditional Basic Income European Citizens Initiative, Tony Venables - Voters Without Borders, Ella Jakubowska - Reclaim your Face, Andreea Belu, Reclaim your Face, Clara Cavalcanti - Preis Finni Europe
 

 

Koosolek on üldsusele avatud ja see salvestatakse – Zoom Info:Https:

//zoom.us/s/97771031515 Teabeks: Virginia Fiume virginia.fiume@eumans.eu –


+ 32493158956 ELi SIGN DAY ARE ORGANISERS

 

Euroopa kodanikualgatused
(mida saate juba allkirjastada ja jagada)
- Stopgloblawarming.eu https://stopglobalwarming.eu

Tingimusteta põhisissetulek https://eci-ubi.eu/

Piirideta valijad https://voterswithoutborders.eu/

– Salvesta mesilased ja põllumajandustootjad https://www.savebeesandfarmers.eu/

- Lõpetage uimepüük https://stop-finning-eu.org/

– Tagasinõudeavaldus „Sinu nägu“ https://reclaimyourface.eu/

– Vabadus jagada https://freesharing.eu/

EU SIGN DAY ametlikul veebisaidil leiate KÕIGI käimasolevad Euroopa kodanikualgatused, mille saate juba läbi vaadata siin.


Organisatsioonid


„Eumans citizens Take Over Europe“ koalitsioon
„Euroopa kodanikualgatuse kampaania
Alliance for Europe
Democracy International
Europe Future Fringe“

Vastutuse välistamine: Euroopa kodanikualgatuse foorumil avaldatud arvamused kajastavad üksnes nende autorite seisukohta. Neid ei saa mingil juhul pidada Euroopa Komisjoni ega Euroopa Liidu seisukoha väljenduseks.