„Europeans for Safe Connections“ nõuab traadita interneti tugevamat reguleerimist koolides

Olles sügavalt mures elektromagnetväljade põhjustatud terviseriskide pärast üldsusele ja eelkõige lastele, kutsutakse Euroopa kodanikualgatuses „Stop ((5G) – Stay Connected, kuid Protected“ üles asendama traadita ühendused kaablitega lasteaedades, koolides, haiglates, vanadekodudes ja kõigis üldkasutatavates hoonetes. Samuti kutsume üles harima üldsust seoses traadita ühendustega kaasnevate võimalike negatiivsete tagajärgedega tervisele; ning kuidas minimeerida kokkupuudet.

Me kõik kavandame oma lastele head tulevikku, soovime anda neile parima võimaliku hariduse ja soovime, et nad kasutaksid kaasaegseid vahendeid. Kuid mida see tähendab, pidades silmas erinevaid arvamusi kokkupuutetasemete ohutuse kohta?

„Europeans for Safe Connections“ on riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide koalitsioon, mis on teadlik kaasaegse kommunikatsioonitehnoloogia kahjulikest tagajärgedest. Rõhutame, et me ei ole tehnoloogia vastu, kuid pooldame ohutut tehnoloogiat ja ohutuid ühendusi.

Me usume, et mobiiltelefonide ning seejärel Wi-Fi ja Bluetoothi kasutuselevõtt oli pimedas, kuna see ei põhinenud põhjalikul uuringul mõju kohta ühisele tervisele ega hõlmanud ühtegi ulatuslikku ja põhjalikku terviseseire programmi. Tänapäeval on palju uuringuid, mis tõestavad, et nende tehnoloogiate tekitatud raadiosageduslikud elektromagnetväljad on ohtlikud. Kuna isegi viimase viienda põlvkonna (5G) mobiilsidevõrke ei ole enne turule laskmist tervise- ja keskkonnamõjude osas katsetatud, usume, et 5G kasutuselevõtt kujutab endast inimkonna ja keskkonna katset.

Oma Euroopa kodanikualgatuses käsitleme paljusid muid küsimusi. Selles artiklis käsitletakse ainult ühte neist, pidades silmas meie laste eest hoolitsemist, „meie kõige väärtuslikumat omandit“.

Kuidas see kõik algas?

Alates raadio kasutuselevõtust puutub Maa üha enam kokku tehislike raadiosageduslike elektromagnetväljadega (RF EMF). Alates radari esmakordsest kasutamisest 1950ndatel aastatel on väljendatud muret selle üle, kuidas vältida radari elektromagnetväljadega kokkupuutest tingitud terviseprobleeme.

Külma sõja ajal kasutasid lääne- ja idaplokid teistsugust lähenemisviisi, et vältida raadiosagedusliku elektromagnetväljaga seotud terviseriske.

Lääne-Blokis kehtestati ainult töötajate kokkupuute piirnormid, mis põhinesid üksnes termilisel mõjul. (nt USA Bell Telephone Laboratories oli 10 000 mW/m² [1]).

Idablokis kehtisid töötajatele ja üldsusele ranged piirangud, mis põhinesid nii termilisel kui ka mittetermilisel bioloogilisel mõjul. Elanikkonna piirmäär on 10 mW/m² raadiosagedusalas 0,3–300 GHz [2]. Pärast 1989. aastat suurendati mõnedes idapoolsetes riikides piirmäära 50 mW/ m²-ni [3].

ELis kiideti soovituses 1999/519/EÜ heaks elanikkonna maksimaalse kokkupuute piirnormid juba 1999. aastal sagedustel 2–300 GHz kuni 10 000 mW/ m². ELi töötajate maksimaalne kokkupuute piirnorm 50 000 mW/m² kiideti heaks 2004. aastal ja see jäi samaks praegu kehtivas direktiivis 2013/35/EL.

Kui ELiga ühinesid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, nõustusid paljud neist selle mugava, vähem piirava normiga, mis põhines valel eeldusel, et terviserisk võib olla ainult soojusküttel. See dogma on viinud selektiivse teaduseni – eraorganisatsioon ICNIRP, mis on ainus ELi nõuandev organisatsioon, on ainult osa uuringutest ja võtab neid arvesse.

Sellest ajast alates on paljud teadlased näidanud põhjuslikku seost konkreetsete terviseprobleemide ja raadiosagedusliku elektromagnetvälja vahel, kui kokkupuute tase jääb allapoole piirnorme, ning pakkusid välja uued kokkupuutesuunised. Kuid tänapäeval eiratakse endiselt selle valdkonna ülemaailmselt tuntud eksperdiorganisatsioone, välja arvatud ICNIRP, näiteks:

– Bioalgatuse väited, mis ei avalda inimestele täheldatavat mõju alla 0,001 mW/m²;

– EUROPAEMi elektromagnetväljade suunises on piirmääraks kehtestatud 0,01 mW/m²;

– Institut FÜR Baubiologie väidab, et kokkupuude 0,01 – 1 mW/m² on liiga suur.

Usume, et EL peaks kõiki neid teaduslikke andmeid arvesse võtma.

Inimesed alahindavad tavaliselt uute avastuste, nt paljude keemiliste mõjurite, antibiootikumide ja röntgenkiirguse ohtu. Nende kokkupuute piirnorme on teaduslike tõendite põhjal vähendatud. Kui tegemist on inimtekkelise mitteioniseeriva raadiosagedusliku elektromagnetväljaga, on juhtunud täpselt vastupidine ja võib küsida, miks.

Kas see on ohutu?

Selle põlvkonna lapsed on esimesed, kes võivad puutuda kokku traadita sidega kogu oma elu jooksul. Kuidas see võib ohustada nende tervist?

Meie eurooplased ohutute ühenduste nimel juhivad tähelepanu sellele, et raadiosageduslikel elektromagnetväljadel on bioloogiline mõju isegi väga väikese intensiivsusega, ning me nõuame siinkohal ettevaatuspõhimõtte kohaldamist.

Üha rohkem teadusuuringuid seostab seda traadita kiirgust tõsiste tervisemõjudega, nagu mälu- ja uneprobleemid, peavalud, vähktõbi ja aju arengu kahjustamine. Selle uuringu tulemused on kõigile avalikult kättesaadavad. Allpool on toodud mõned allikad kui näited olulistest järeldustest.

Epidemioloogia ja kogukonna tervise Teataja on rahvusvaheline teadusajakiri. 2010. aasta detsembris avaldas komisjon uuringu„Kelltelefoni kasutamine ja käitumisprobleemid väikelastel“. Teadlased täheldasid rohkem käitumisprobleeme lastel, kellel oli nii sünnieelne kui ka sünnijärgne kokkupuude mobiiltelefonidega, võrreldes lastega, kes ei puutunud kokku kummaski ajavahemikus.

Rahvusvaheline keskkonnauuringute ja rahvatervise Teataja on interdistsiplinaarne, vastastikuse eksperdihinnangu saanud ja avatud juurdepääsuga teadusajakiri. 2015. aasta novembris avaldas ta uuringu „Association of exposure to RF EMF with Glycated Haemoglobin and risk of 2 Diabetes Mellitus“. Teadlaste rühm võrdles meessoost õpilasi vanuses 12–17 aastat madalama kiirgusega koolist (0,019 mW/m²) ja kõrgema kiirgusega koolist (0,096 mW/m²). Nad leidsid märkimisväärselt suuremat glütseeritud hemoglobiini (suure veresuhkru marker) üliõpilastel, kes puutusid kokku kõrgema raadiosagedusliku elektromagnetväljaga. Lisaks oli suurema raadiosagedusliku elektromagnetväljaga kokku puutunud õpilastel oluliselt suurem 2. tüüpi diabeedi risk.

2018. aasta detsembris avaldas Ameerika meeste terviseajakiri uuringupealkirjaga „Mobiiltelefoni baasi jaamad koolihoonetes: Mõju õpilaste kognitiivsele tervisele“,võrreldes 13–16-aastaseid meessoost õpilasi madalama kiirgusega (20 mW/m²) madalama kiirgusega koolist (100 mW/m²). Teadlased leidsid, et kooliealised noorukid, kes puutusid kokku suurema raadiosagedusliku elektromagnetväljaga kokkupuutega, lükasid edasi peen- ja motoorset koguoskust, ruumilist töömälu ja tähelepanu võrreldes nendega, kes puutuvad kokku madalamate raadiosageduslike elektromagnetväljade tasemega.

Foto: Käesolevas artiklis nimetatud raadiosageduslike elektromagnetväljadega kokkupuute väärtuste sorditud
loetelu: Creative Commons Attribution 4.0 International License
Source: autor

Isegi Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelise elektromagnetväljade projekti tellitud Lõuna-Aafrika riiklik aruanne 2021 kinnitab (punktis 4), et raadiosageduslik elektromagnetvälja tekitab rakkudes oksüdatiivset stressi, mis võib põhjustada mitokondriaalset DNA-kahjustust rakkudes ning kahjulikku mõju muudele bioloogilistele protsessidele ja elunditele. Oksüdatiivset stressi peetakse üldiselt paljude haiguste põhjuseks.

Lapsed ja traadita

Lapsed puutuvad oma igapäevaelus kokku mitmesuguste mitteioniseeriva kiirgusega. Nad elavad ruuterite, antennide ja igasuguste traadita seadmete ümbruses. Pärast sündi paigutasid vanemad lapsevaatlejad hälli. Hiljem kannavad nad traadita nutikelgu, kõrvabude, kasutavad mobiiltelefonisid ja tahvelarvuteid.

Kuna inimesed hakkasid üha enam harjuma mobiiltelefonide, interneti ja traadita sidega, tulid ka nende vahendite kasutamine järk-järgult kooli. 2019. aasta lõpus oli peaaegu võimatu leida koole, mis ei kasuta WiFit. Koolid on ainulaadne keskkond, sest lapsed veedavad mitu tundi päevas suure traadita kiirgusega klassiruumides.

Lisaks sellele sulgesid paljud ELi riigid 2019.–2021. aastal COVID-19 tõttu koolid ja võimaldasid ainult kaugõpet. See tähendas, et paljud lapsed veetsid oma tahvelarvutite, sülearvutite või mobiiltelefonidega kodus tunde õpetajaga peetud konverentsikoosolekutel. Peaaegu kõik neist olid WiFi-ühendusega.

Et jätta mulje laste kokkupuutest: Arvutuste kohaselt tähendab 20 cm kaugus Wi-Figa tabletti kokkupuutest 40,0 mW/m² ja 100 cm kaugusel WiFi ruuterist 8,0 mW/m² [4].

Foto: Juhtmeta klassiruumis. Rohkemat graafilist teavet leiate aadressilt
https://ehtrust.org/wp-content/uploads/Wi-Fi-in-School-Worldwide-US-Final-92021-BlackWhite-2.pdf
krediit: Creative Commons Attribution 4.0 International License
Source: Autor on loodud

Lapsed ei ole vähesed täiskasvanud

ELi direktiiviga 2014/53/EL tagatakse traadita seadmete katsetamine. Standardites EN 50566:2017 ja EN 50360:2017 viidatakse Ameerika standardile IEC/IEEE 62209–1528, milles ei võeta arvesse lapsi, vaid need põhinevad üksnesUSA armee tabelis esitatud täiskasvanudmeespea osakaalul.

Kolju paksus takistab kiirguse neeldumist. Lapse kolju on palju peenem kui täiskasvanul, mistõttu imendumine on suurem.

Elektromagnetilise bioloogia ja meditsiini ajakirjas avaldatakse eelretsenseeritud teadusartikleid mitteioniseerivate elektromagnetväljade bioloogilise mõju kohta (väga väikese sagedusega kuni raadiosageduseni). 2011. aasta oktoobris avaldati seal uuring kokkupuute piirnormide kohta: neeldunud mobiiltelefonikiirguse alahindamine, eriti laste puhul, leidis, et „lapse pea imendumine võib olla üle kahe korra suurem ja kolju luuüdi imendumine võib olla kümme korda suurem kui täiskasvanutel“.

Keskkonnauuringud on multidistsiplinaarsed ajakirjad, mis avaldavad kvaliteetset teavet. 2018. aasta novembris avaldati seal uuring, milles keskenduti traadita kiirguse neeldumisele lapses võrreldes täiskasvanud aju ja silmaga mobiiltelefonide vestlustest või virtuaalreaalsusest. Sellest uuringustselgub, et noored silmad ja ajud neelavad oluliselt suuremaid kohalikke kiirgusdoosisid kui täiskasvanutel.

Koos kõigi eespool nimetatud asjaoludega ning seoses kiire kasvu ja arengu kiirusega tuleb lapsi pidada kiirguse mõjude suhtes ainukordselt vastuvõtlikuks.

Foto: Operaatorid Slovakkia Vabariigis asuvas elamuplokis. Praegune kokkupuude 5 mW/m².
Krediit: Creative Commons Attribution 4.0 International License
Source: autor

Kuidas me soovitame oma lapsi kaitsta?

Kuna seadusest tulenevalt on lapsed koolis käima kohustatud, on oluline luua neile turvaline keskkond. Euroopa kodanikualgatuse teatavate võimaluste mainimiseks on mitu ajendit:

• Kaablid peaksid alati olema esimene valik (juhtmeta kaablite asemel).
• Kõik traadita saatjad tuleks kõigis WiFi-seadmetes välja lülitada ning kool peaks pakkuma lauaarvutitele, sülearvutitele, sülearvutitele, tahvelarvutitele, valgetele laudadele ja printeritele traadiga võrguühendusi. Mobiiltelefonidel tuleks kasutada lennukirežiimi.
• Üldiselt tuleks kogu koolis tagada internetiühendus traadiga kohtvõrguga (LAN).
• Kui kaablita lahendused ei ole võimalikud, peaks traadita ühendus olema ajaliselt piiratud ja võimsus tuleks seada madalaimale kasutustasemele. Pärast töö lõppu ei tohi unustada kõiki traadita funktsioone.
• Lapsed peaksid õppima, kuidas oma seadmeid ohutult kasutada. Täiskasvanu näitel oleksid nad seega ka kaudselt haritud.
• Samuti peaks kool keelama mobiiltelefonide ja muude personaalsete elektrooniliste seadmete kasutamise õppealadel/klassiruumides.

Täiendavad eelised juhtmega lahenduste raadiosagedusliku kiirguse puudumisele on järgmised: Nad on palju rohkem vigased, tõhusamad energiatarbimises ja ohutumad pikaajaliseks kasutamiseks. Need võimaldavad turvalisemat andmeedastust ega sõltu ilmastikutingimustest (niiskus) või takistustest teel (puudused, seinad).

Foto: Traadiga klassiruumis. Rohkemat graafilist teavet leiate aadressilt
https://ehtrust.org/wp-content/uploads/Wi-Fi-in-School-Worldwide-US-Final-92021-BlackWhite-2.pdf
krediit: Creative Commons Attribution 4.0 International License
Source: Autor on loodud

Muud laste kaitsmise viisid

Mitte ainult koolides, vaid ka koolihoonetes ja nende läheduses on raadiosagedusliku kiirguse allikad: saatjad kooli katusel ning läheduses asuvatel hoonetel või mastidel. Kõik need on võimsad kiirgusallikad.

Paljud teadlased on kirjutanud koolijuhtidele, et rakutornid ei tohiks asuda koolides ega nende läheduses.

Omavalitsused peaksid kehtestama oma eeskirjad ning keelustama koole ja lasteaiasid ümbritsevad kärgtornid.

Vanemad peaksid olema huvitatud ja nõudma oma laste paremat kaitset.

Foto: Operaatorsüsteemid algkoolis ja elamurajoonis Slovakkia Vabariigis. Keskmine kokkupuude tänaval on 12 mW/m².
Allikas: https://slovenskobez5g.org/wp-content/uploads/docs/Nepriaznivy_dopad_534_2007_1.pdf

Järeldus

Meie laste kaitseks on palju põhjuseid, sest nad puutuvad oma elu jooksul kauem ja rohkem kokku isegi ajal, mil nad on füüsiliselt haavatavamad kui täiskasvanud.

ELi kodanikelt ei ole küsitud, kas nad on tehnoloogia arengu ja digiteerimise nimel nõus traadita interneti ulatusliku mõjuga tervisele.

Seepärast nõuame oma Euroopakodanikualgatuses „Lõpp (((5G) – Stay Connected, kuid Protected“tugevamat reguleerimist, et kaitsta kogu elu raadiosageduse ja mikrolainekiirguse eest.

Selles artiklis pöörati tähelepanu Euroopa kodanikualgatuse ettepanekutele 6 ja 7.

„ettepanek 6: Traadita ühenduse asendamine kaablitega. Teha seda viivitamata sellistes kohtades nagu haiglad, lasteaiad, koolid, vanadekodud, kõik avalikud hooned.“

„ettepanek 7: Üldsuse harimine traadita ühendustega seotud ohtude ja kokkupuute minimeerimise kohta (nt kaablite kasutamine)“

Ja me ei ole üksi:

• Prantsusmaa keelas 2015. aastal lasteaedades WiFi kasutamise ja piirab alates 2018. aastast WiFi kasutamist koolides, kasutades vaikeseadena traadita seadet ja õpetajad kasutavad internetile juurdepääsuks kaabellevi. Prantsusmaa alustas üldsuse harimist ka aastaid tagasi rahvatervisealaste algatustega selle kohta, kuidas kokkupuudet vähendada.
• Küpros on kõrvaldanud WiFi lihtklassiruumidest ning korraldanud üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaania, mille raames õpetatakse lapsevanemaid, teismelisi ja rasedate naisi.
• Euroopa Parlamentaarne Assamblee võttis 2011. aastal vastu resolutsiooni 1815, milles soovitatakse vähendada üldsuse kokkupuudet elektromagnetväljadega ja soovitatakse punktis 8.3.2 järgmist: „enamasti lastele, eelkõige koolides ja klassiruumides, eelistada traadiga internetiühendust ning rangelt reguleerida mobiiltelefonide kasutamist koolilaste poolt kooliruumides“.
  Punktis 8.1.1 soovitatakse järgmist: „kõik mõistlikud meetmed, et vähendada... kokkupuudet laste ja noortega, keda peakasvajatest kõige rohkem ohustab“.
• Mitmes kirjas, mis saadeti koolipiirkondadele üle kogu maailma, soovitasid arstid tungivalt klassiruumides kasutatava tehnoloogia juhtmega ühendusi, et vältida tarbetut traadita kiirgusega kokkupuudet.

Viited:

[1] Meahl, H. R.: Mikrolaine kiirgusmonitor, Electronics 32, 1959, lk 138–140

[2] Karel MarHa, Jan Musil, Hana Tuhá: Elektromagnetické pol a životní prostředí, 1968

[3] nt Tšehhoslovakkias dekreediga nr 408/1990.

[4] Powedi tihedus S sõltub paljudest teguritest, see on ligikaudne arvutus:
Allikavõimsus/(4 x π x kaugus2) = S 20/
(4 x 3,14 x 0,22) = 39,8 mW/m² ● 40 000 µW/m² 100/
(4 x 3,14 x 12) = 7,0 mW/m² ● 8 000 µW/m²