Põhisisu juurde
Euroopa kodanikualgatuse foorum

Teine kord õnnelik: kuidas „Stop Cruelty Stop Slaughter“ kasutas varasemat Euroopa kodanikualgatuse kogemust, et koguda 1,325 miljonit allkirja

Uuendatud: 23 October 2025

Remo Nannetti, organiser of the ‘Stop Cruelty Stop Slaughter’ initiative

Remo Nannetti on aktivist, kes töötab koos Itaalia sihtasutusega Save the Chickens. Tema jaoks on Euroopa kodanikualgatused mõtteviisi muutmine, mitte ainult allkirjade kogumine poliitika mõjutamise lootuses. Euroopa kodanikualgatus „Stop Cruelty Stop Slaughter“, mida Remo korraldab koos kolleegidega, kogus 2025. aasta septembris lõppenud aastapikkuse allkirjade kogumise protsessi käigus veidi üle 1,325 miljoni allkirja. Need allkirjad tuleb edastada pädevatele riiklikele asutustele kontrollimiseks enne lõpliku numbri kinnitamist. Rääkisime Remoga paar päeva pärast kollektsiooni lõppu. Ta on tulemusega rahul, kuid tuleviku suhtes realistlik. „See on ainult esimene etapp,“ ütleb ta. 

„Algatus ei lõpe, sest idee peaks olema rahvaga püsiv.“

See ei ole ka algus. „Save the Chickens“ toetas Euroopa kodanikualgatust „End The Slaughter Age“ juba 2022. aastal, kutsudes ELi üles jätma loomakasvatus põllumajandustoetuste saamise tingimustele vastavast tegevusest välja, lisama eetilisi ja keskkonnasõbralikke alternatiive ning stimuleerima taimsete toodete ja rakupõllumajanduse abil valmistatud toodete tootmist ja müüki. 

Nad kogusid peaaegu 868 000 allkirja ja saavutasid potentsiaalselt toetuse künnise üheksas riigis, mis on kaks rohkem kui vajalik miinimum. Muljetavaldav katse, kuid siiski puudu vaja 1 miljon.

Seekord proovis veidi teistsugune korraldajate rühm uuesti „Stop Cruelty Stop Slaughter“, kutsudes üles looma stiimuleid taimsete valkude tootmiseks ja vähendama järk-järgult põllumajandusloomade arvu Euroopas, kuni kõik põllumajandusettevõtted ja tapamajad on suletud.

Uued korraldajad kasutasid eelmise Euroopa kodanikualgatuse raames loodud korraldusvõrgustikku.

Korraldajad loodavad nüüd, et nad on saavutanud riigipõhised künnised samas üheksas liikmesriigis nagu eelmine Euroopa kodanikualgatus: Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad ja Slovakkia (künniseid hinnatakse pärast liikmesriigi poolset kontrollimist). Kuid seekord olid numbrid oluliselt suuremad, ületades 1 miljoni märgi rohkem kui 325 000 allkirjaga. 

Võrgustik aitas, kuid Remo usub, et see on ka loomade õiguste küsimuste ja ideoloogiate perspektiivide muutumise tulemus. 

„Inimeste teadlikkus sellest küsimusest on pärast viimast korda tõenäoliselt suurenenud,“ ütleb ta. „Uskusime, et suudame jõuda ühe miljonini, sest nägime oma tegude aktsepteerimist.“

Muutuvad mõtted

Korraldajate peamine prioriteet on hoiakute muutmine. Tunnistades Euroopa poliitikakujundamise tähtsust tõeliste muutuste algatamisel, on Euroopa kodanikualgatuse korraldajad realistlikud, et 1,325 miljonit allkirja ei tähenda, et Euroopa Komisjon otsustab tingimata võtta piisavalt jõulisi meetmeid loomade tapmise lõpetamiseks.

Loomade õiguste aktivism on numbrimäng, eriti praeguses poliitilises õhkkonnas, kus kodanikuaktiivsus on madal.

Animal rights activism
Potential supporters of vegetarian, vegan and animal-rights causes may make up around 5-10% of the EU population

Lisateave loomade õiguste kohta Euroopa kodanikualgatused:

Kas soovite kommenteerida? Registreeruge foorumis ja andke meile teada, mida te arvate!

Praegu moodustavad Remo hinnangul taimetoitlaste, veganite ja loomade õiguste võimalikud toetajad umbes 5–10 % ELi elanikkonnast, moodustades 22–45 miljonit inimest. 

Miljoni Euroopa kodanikualgatuse allkirjastamine on raske töö. Miljoni inimesega on võimatu otse rääkida ja nendeni jõuda, kuid veebikampaaniates muutuvad vaated allkirjadeks vaid väga madalate hindadega. 

Koefitsiendi ületamiseks alustasid korraldajad eesmärgi seadmist, mis vastaks Euroopa kodanikualgatuse nõudmiste sõnastamisel kõige rohkematele inimestele.

Selleks kogunesid nad umbes 20 erineva ideoloogiaga aktivistist, ülikooli professorist ja kahest juristist koosnevasse rühma. Arutelu oli keeruline, kuid neil õnnestus saavutada kaks peamist eesmärki: loomade tapmise täielik järkjärguline lõpetamine ja rahastamissüsteemide muutmine taime- ja rakupõhiste alternatiivide kasuks, mis pakuksid huvi Euroopa kodanikele.

Seejärel leidsid korraldajad kohalikud rühmad, kes toetasid algatust kõigis 27 ELi liikmesriigis. Mõnes riigis aitasid neid olemasolevad organisatsioonid. Teistes riikides pidid korraldajad looma kohalikke rühmi, kasutades oma isiklikke võrgustikke. 

See andis eri riikides erinevatel põhjustel erinevaid tulemusi. Näiteks leiavad korraldajad, et Itaalias on riigi erinevad loomaõiguste rühmad oma lähenemisviisides killustatud, mistõttu on raske koostööd teha. Mõnes küsimuses on nad isegi üksteisega vastuolus. See on nõrkus, mida korraldajad loodavad aja jooksul ületada. Nende jaoks on lähenemisviiside erinevused vähem olulised kui võimalikult paljude inimeste suhtumise muutmine loomadesse. „Iga inimene, kellega me oma põhiideed jagame, on meie jaoks eesmärk,“ ütleb Remo. 

Siin on selge sõnumside võti. Tagamaks, et vabatahtlikud levitavad selget sõnumit, lõid korraldajad koordineerimisblogi, kus registreeritud vabatahtlikud võivad leida sõnumid mitmes keeles koos soovitatud suhtluseesmärkidega. Korraldajad soovisid tagada, et neil oleks selge sõnum, mis hõlmab kõiki arvamusi, mida Euroopa kodanikualgatus esindab. Kuid Remo jaoks on need ainult organisatsioonilised üksikasjad. 

Võti oli leida viise inimesteni jõudmiseks ja nende kaasamiseks.

Seejärel, kui korraldajad valmistuvad allkirjade kontrollimiseks riiklike ametiasutuste poolt, jätkavad nad kampaaniat, mis hõlmab sõnumi levitamist raadios ja televisioonis koos haridusliku sisuga.

„On oluline, et me liiguksime edasi,“ ütleb Remo. Ja tema edu retsept? „Palju isiklikku tööd kõigil, kes on meie ideid jaganud.“


Autori kohta:

Goda Naujokaitytė

Goda Naujokaitytė

Goda Naujokaitytė on vabakutseline ajakirjanik, kes on spetsialiseerunud Euroopa poliitikale ja kirjutab Euroopa kodanikualgatusest ProMedia jaoks. Tema töö aluseks on tema kogemused Brüsselis, nii ELi institutsioonides kui ka väljaspool, samuti erinevates Euroopa riikides elamise aeg. Ta käsitleb peamiselt ELi digi-, rohe- ja konkurentsivõime poliitikat ning teadusuuringuid ja innovatsiooni Euroopa Liidus. 

Loe teisi lugusid Goda:

 

Kommenteerige

Kommentaaride esitamiseks peate end autentima või registreerima.