Hispaania kohalikud kampaaniad sillutavad teed Euroopa kodanikualgatusele, mille eesmärk on vähendada digitaalset lõhet Euroopas

Mitmed kohalikud algatused Hispaanias on kaasanud kodanikke, et leida lahendusi digitaalsele lõhele, mis on kogukonna probleemide keskmes. Neil on kirjalikud manifestid naiste, rändajate, eakate ja puuetega inimeste digitaalseks kaasamiseks. Nad juhivad kohalike omavalitsuste ja naabrite tähelepanu vajadusele see lõhe kaotada. Põhiliste digioskuste ja internetile juurdepääsu puudumine on siiski teataval määral lahendamata mitte ainult Hispaanias, vaid ka Euroopa tasandil. Kohalikud kodanikualgatused on esimene samm suurema vahendi suunas, et nõuda paremat juurdepääsu ja teadmisi digiteenuste kasutamiseks.

Hiljutiste hinnangute kohaselt on digitaalne lõhe Euroopas endiselt suur: ELi kodanikud, kellel on põhilised digioskused, moodustavad 2020. aastal ikka veel vaid 58 % elanikkonnast. Lisaks ei ole keskmiselt 9,5 % ELi kodanikest kunagi internetti kasutanud. 54 % neist on puuetega inimesed, mis on nende hulgas üks kolmest. Põhja-Euroopa riigid erinevad aga märkimisväärselt Ida- ja Lõuna-Euroopa riikidest. Rootsis, Taanis, Madalmaades ja Luksemburgis on digitaalne kirjaoskamatus endiselt alla kolme protsendi elanikkonnast. Bulgaarias, Kreekas, Portugalis ja Horvaatias jääb see vahemikku 18–24 %. Hispaanias on see osakaal keskmiselt 8 %.

Hispaanias on mitmed omavalitsused töötanud välja rahvaalgatusi sotsiaalse osalemise programmide, projektide ja seminaride raames. Inimesed on omavahel ühinenud, otsides lahendusi digilõhele, mida nad peavad üheks oma kogukonna kõige olulisemaks probleemiks. Näiteks Alcobendases (Madridi põhjaosa) asuv naabrite kogukond osales linnavolikogu toetatavas projektis „Train, organiseerumine ja seadus“. Sellega seoses on nad koostanud „manifesti telemaatikateenuste tugevdamiseks“, et nõuda linnas paremaid digitaalteenuseid. Nende eesmärk on julgustada kõiki kodanikke nende eesmärkide saavutamiseks koostööd tegema.

 Samal ajal on peaaegu kahe miljoni elanikuga tööstuslinna Valencias ühinenud 30 valitsusvälisest organisatsioonist koosnev klaster, et edendada algatust „Internet on õige“. Nad on kirjutanud digitaalse kaasamise manifesti, et nõuda meetmeid digilõhe kaotamiseks ja lahendada soolise ebavõrdsuse probleem digiteenustele juurdepääsul ja nende kasutamisel.

On selge, et need kohalikud algatused suurendavad teadlikkust digitaalse lõhe tähtsusest inimarengu, kaasatuse ja digipädevuste parandamise seisukohast. Need manifestid käsitlevad sama probleemi, kuigi neid pakkusid spontaanselt välja ühiskonna kaks eri sektorit.

Sellised manifestid annavad tõuke suuremale teadlikkusele, kuid neil puuduvad konkreetsed meetmed, mida valitsused peaksid rakendama, mida oleks võimalik tõhusalt saavutada Euroopa kodanikualgatuse kaudu. Piirkonna digilõhe mõõde võib anda võimaluse koostada laiaulatuslikum ettepanek, arvestades, et digitaalõiguste ulatus ja ulatus ületavad riigipiire ning hõlmavad Euroopas asuvat digivõrku. Lisaks juhib praeguses kontekstis Euroopa sotsiaalõiguste samba keskmes oleva digitaalsema ja kaasavama ühiskonna eesmärk juhtida tähelepanu vajadusele seada kriisist taastumise kava tegevuskavas esikohale digitaalse lõhe kaotamise strateegiate väljatöötamine.

Lisaks on Euroopa Komisjoni õiguslik pädevus pakkuda välja konkreetseid meetmeid, nagu erifondide loomine või digitaalteenustele juurdepääsu ja nende kasutamise toetused, ajendada neid kohalikke algatusi seostama kodanike nõudmistest inspireeritud Euroopa vahendiga, näiteks Euroopa kodanikualgatusega.

Lõpuks võib Euroopa territooriumi teatavast paikkonnast – linnast või riigist – pärit kodanik juhtida Euroopa tasandi meetmeid, mis põhinevad internetile juurdepääsu ja selle kasutamise õigustel. Seega tervitatakse märkusi Euroopa kodanikualgatuse ettepaneku kohta integreerida digitaalne toetus iga liikmesriigi sotsiaalkaitsesüsteemi (eriti nende puhul, kes on sotsiaalse tõrjutuse või vaesuse ohus).