Edendada maapiirkondade kasvu, kaitsta ja edendada kultuurilisi traditsioone ning toiduga kindlustatust

Algatuse „Kaitsta ELi maapärandit, toiduga kindlustatust ja toiduga varustamist“ eesmärk on suurendada teadlikkust ja meelitada maapiirkondadesse rohkem ELi investeeringuid, et toetada ettevõtteid ja tegevusi, mis hoiavad maapiirkondi elus ja toitu meie laual.

Euroopa kodanikualgatuse keskmes on see, et põllumajandus ei ole enam noorte jaoks majanduslikult atraktiivne elukutse, mis aitab kaasa maapiirkondade rahvastikukaole, ajude äravoolule ja kultuuritraditsioonide kaotamisele. Kui need suundumused jätkuvad, ohustab ELi toiduga kindlustatust (meie toidusõltumatus ja toidualane sõltumatus) kogenud põllumajandusettevõtete juhtide ja stiimulite puudumine kutsealale sisenemiseks ja selle uuendamiseks. Lõppkokkuvõttes on vaja suuremat ühiskondlikku lugupidamist ja põllumajandustootjate rolli tunnustamist.

Toit peab olema taskukohane ja põllumajandus peab olema kasumlik

EL on aastakümneid vaimustanud põhitoiduainete tootmise isemajandamise üle, kusjuures ühist põllumajanduspoliitikat määratletakse kogu liidus juhtiva poliitikana, mis toetab põllumajandustootjaid, toiduga kindlustatust ja toidu laialdast kättesaadavust tarbijatele taskukohase hinnaga.

Kuid tänapäeval maksavad tarbijad oma toidu eest (suhteliselt) rohkem kui viimastel aastakümnetel, kuid põllumajandustootjatel on raskusi ka tootmisahela vastupidises otsas.

Põllumajandustootjaks olemine on praegu kulukam, kuna kutseala muutub üha ebasoovitavamaks. Loetleda mõned levinumad tegurid: elukalliduse kriis; energiakulud; uusimate keskkonna- ja loomade heaolu standardite rakendamise kulud; väetiste ja muude sisendite rekordiliselt suured kulud; kaasaegsete põllumajandustavade kõrgema taseme haridusnõuded; põudade ja muude kliimamuutuste vormide sagenemine; lisaks nende tõsidusele... aitavad kõik kaasa kutsealale, millel puudub pikaajaline stabiilsus ja positiivsed finantsväljavaated. Põlengule rohkem kütust lisades kontrollivad põllumajandustootjaid rohkem kui kunagi varem inimesed ja institutsioonid, kes ei mõista ega näe väärtust, mida põllumajandus annab ülejäänud elanikkonnale. Ei ole ime, et 2022. aasta lõpuks oli Soome põllumajandustootjate ja metsaomanike keskliit (MTK) teatanud, et aastatel 2020–2021 suleti kogu riigis 1000 põllumajandusettevõtet.

Kui aga põllumajanduslik töö on vähendanud kasumlikkust ja vähem inimesi soovib sellega tegeleda, riskime Euroopa toiduga kindlustatusega. See on meie võime kasvatada oma toitu, tuginemata impordile väljastpoolt ELi. Kui meie põllumajandustootjad ei suuda teenida head elatist, siis kuidas saame eeldada, et järgmine põlvkond järgib oma teed ja tagab, et toit maandub jätkuvalt meie taldrikutel?

Euroopa noorte põllumajandustootjate nõukogu märgib, et noortel põllumajandustootjatel on see isegi karmim, sageli puuduvad rahalised vahendid suurte ühekordsete kulude katmiseks, mis on seotud põllumajandusettevõtte ostmise ja asutamisega ning kellele pangad kõhklevad laenama vastavalt oma vanusele. Lisaks kannatavad noored põllumajandustootjad, nende maad ja põllukultuurid kliimamuutuste tõttu järgmistel aastakümnetel palju rohkem kui need, kes jäävad mõne aasta jooksul pensionile. Kutsealale minevad noored teavad seda ja seda näitab asjaolu, et ainult 11 % kõigist ELi põllumajandusettevõtetest juhivad alla 40-aastased põllumajandustootjad. Seevastu 57,6 % ELi põllumajandusettevõtete juhtidest on vähemalt 55-aastased, rõhutades, kui kärbib demograafilist vanust sellel kutsealal. Nagu on märgitud BBC üldises ülevaates kõigist ELi riikidest, näitab Küpros seda erinevust kõige rohkem. Iga alla 35-aastase põllumajandustootja kohta on 33 üle 65-aastast põllumajandustootjat.

Tunnistades neid suuremaid tegevuskulusid ning kasvavat ebakindlust, mis põudadel ja muudel keskkonnateguritel on, vajavad meie põllumajandustootjad ja maakogukonnad, kus nad elavad, suuremat tähelepanu, investeeringuid ja finantsstabiilsust, et end ülal pidada ja seega meid kõiki säilitada. Alles siis saab kutseala taaselustada ja muutuda soovitavaks.  

Nendel põhjustel toetavad ja edendavad seda Euroopa kodanikualgatust mitmed Euroopa põllumajandusühendused ja -organisatsioonid: Avec (kodulinnuliha); CarniSostenibili; CLITRAVI (töödeldud liha); Euro Foie Gras, „The European Livestock Voice“; FEAP (vesiviljelus), The International Fur Federation, UECBV (liha ja kariloomad) ja Verband der Deutschen Lederindustrie e.V (Saksa nahaühendus).

Maapiirkondade kultuuri ja traditsiooniliste tavade kadumine

Maapiirkondade tulevik kogu ELis sõltub peamiselt noortest. Kuid kogu ELis lahkuvad noored maalt, et õppida, töötada ja elada linnades. Soome tulevikuuuringute keskuse (FFRC) teadusdirektori Tuomas Kuhmoneni hiljutisest aruandest nähtub, et selline üleminek toimub mitmel korral mitte seetõttu, et linnad pakuvad noortele kõikvõimalikke soove (tõmbetegurid), vaid pigem seetõttu, et nende kohalik piirkond ei saa pakkuda kaugalt võrreldavaid majanduslikke võimalusi (tõuketegurid). Maapiirkondade noorte töötajate kadumine majandusliku konkurentsivõime puudumise tõttu on suurim maapiirkondade rahvastikukao põhjustaja ning see on näide rändeprobleemist, mida nimetatakse ajude äravooluks.

Maapiirkondade rahvastikukadu ohustab kultuuripärandi tavade, maapiirkondade traditsioonide ja mõnel juhul vähemuskeelte või -murdude kadumist. Kogu ELis on sajandeid kestnud kohalikke festivalisid, pidustusi ja kingitusi, mida toetavad kohalikud inimesed, kes jätkavad oma piirkonna rikkalikku ajalugu. Kahjuks, kuna maapiirkondade noored tunnevad end sunnitud lahkuma, õõnestatakse traditsioone, mis on määratletud ja säilitanud need piirkonnad nii kaua, kuni need kaovad.

EL omistab õigustatult tohutut väärtust Euroopa inimeste mitmekesisusele ja nende kogemustele. Kuigi on loomulik, et mõned traditsioonid on tavadest välja läinud, sest aeg on edasi arenenud, elame praegu kogu ELi maapiirkondades kultuuripärandi tavade massilise kadumise ajal, mis kõik on tingitud sarnastest majanduslikest põhjustest. Nad väärivad selle eest võitlemist.

Järeldus

Võib tunduda, et võib tunduda, et maapiirkondade kultuuripärand on seotud toiduga kindlustatuse probleemiga, kuid mõjutatud inimesed on suures osas samas reservis ning lahendused kanduvad ka palju üle. Kõik see tähendab maapiirkondadesse investeerimist ja maapiirkondade rikastamist. Peame muutma need põllumajanduskarjäärist huvitatud noortele töötajatele soovitavaks ja taskukohaseks ning kasutama poliitikat näitamaks, et maapiirkondade põllumajandust austatakse ja väärtustatakse samavõrra kui linnapõhist tööd.

Selleks et säilitada see, mis muudab meie maapiirkonnad tulevaste põlvkondade jaoks ainulaadseks, ja tagada toidutootmiskogukondade jätkusuutlikkus kogu ELis, on vaja ELi suuremat pühendumist kasumliku põllumajanduse, piirkondliku pärandi, maapiirkondade jätkusuutliku majanduskasvu ja maapiirkondade elatustaseme tõstmisele.

Tegutse kohe! 

Kampaania kestab 2023. aasta novembrini ja ELi kodanikud saavad algatusele alla kirjutada järgmisel aadressil: www.protectruralheritage.eu

Külastage algatuse ametlikku lehekülge siin: https://citizens-initiative.europa.eu/initiatives/details/2022/000007_en